Birk Rohelend: juhtides elu, tuleb lõpetada iga lause, mis algab sõnadega „miks minul ei ole“, võimalusega, kuidas soovitu endale luua

„Tänapäeval ei ole enam selliseid suhteid, kus ollakse teise inimesega koos, kui see inimene tegelikult ei meeldi,“ teatas mu vend viimati kohvikus enesekindlalt. Vaidlesin vastu, et olen selliseid asju kohanud küll.

Siis meenus tallegi tuttav, kes tahtis naisest lahku minna, aga kuna naise isa oli tema erafirma peamine klient, jäi lahku minemata isa pärast. Muigasime – tundus absurdne, et see mees laseb kellelgi kolmandal ära teha ühe elu olulisematest otsusest.

Aga küsimus on märksa laiem. Ükskõik kust me ei tuleks, mingid eelhoiakud on meile sisse kodeeritud. Mina, kasvades üles väikelinna plikana, tundsin alati survet, et naine peab meestele meeldima. Meeldimisel olid kindlad kriteeriumid: riietus, kaal, näolapp. Tundsin pidevat ebaõigluse tunnet, et kõigis kolmes kategoorias polnud mulle tugevusi antud ning olin võimalustest ilma. Nägin vaimusilmas kasse ja kudumisõhtuid, üksildast „miks mina kõigest ilma jäin“ elu ja nutsin tuleviku pärast, mis tegelikult kujunes hoopis teiseks.