Mees ütles üks päev, et läheb ja vestleb pojaga karmilt ja paneb ta fakti ette, aga ma palusin tal veidi oodata, sest tunnen, et see lahendus ei teeks midagi paremaks, pigem tekitaks lapses trotsi. Kuidas ma saaksin selle teemaga ettevaatlikult, aga tulemuslikult läheneda? Ei taha, et see olukord veelgi hullemaks muutuks, aga ei taha lapses tekitada ka komplekse, niimoodi, et talle jääks mulje, et ta enda vanemad arvavad, et ta on paks...“

Psühholoog Eva Ots: teisme- ja noorukiiga on habras aeg, mil ollakse vastuvõtlikud söömiskäitumise häirumisele