Kui keha karjub appi

Aasta tagasi puhkesin riietuskabiinis nutma. Mitte miski ei läinud selga ega jalga. Vähe sellest, et mu elu ja maailm polnud enam endised, ka mu keha oli tundmatuseni muutunud. Ja mulle tundus, et mul pole enam mitte millegi üle kontrolli.

Pidin sammud seadma suuremate numbrite osakonda. Ärge saage valesti aru – selles pole mitte midagi häbiväärset. Häda oli selles, et muutus oli toimunud nii kiiresti.

Jah, 179 cm pikkuse juures polnud need 84 kg mu turjal midagi katastroofilist. Ainult et kilod olid otsustanud end sisse seada peamiselt kõhul. Keskkoht? Ei tea, mul polnudki sellist asja. Lastele mänguväljakul järele jooksmine tundus võimatu. Mul polnud lihtsalt jaksu.