Vääramatu vabamõtleja

Ajal, kui naises nähti vaid mehe küljeluud ja laste kasvatajat, innustas Lilli Suburg (1841–1923) naisi õppima. Ainult hea haridus annab võimaluse mehega võrdväärne olla ja otsustada ise oma saatuse üle, uskus ta.

Lilli oli oma ajast ees. Tal oli piisavalt söekust, et astuda radadele, mida mööda käisid 19. sajandi teises pooles veel vaid vähesed eesti naised. Kõigepealt oli ta kirjanik – kirjutav naine oli tollal aga pigem erakordne nähtus. Teiseks asutas ta kõrgema tütarlastekooli – seda ajal, mil paljud seadsid kahtluse alla, milleks tüdrukutele nii palju teadmisi vaja on. Kolmandaks oli ta esimese Eesti naisteajakirja Linda asutaja ja toimetaja. Kusjuures väljaanne ei keskendunud praktiliste talutarkuste jagamisele, vaid avardas lugejate maailmapilti, turgutas vaimu ja tiivustas end harima.

Oma kirjutistes võttis Suburg julgeid seisukohti niihästi eestluse kui ka naiste õiguste küsimuses, sattudes sageli kriitika ja pilkenoolte alla. Tundliku loomuga Lillit võisid need nooled küll riivata, aga ära hirmutada ta end ei lasknud.