Punasest värvist ja igatsusest

Tähendusrikkaimaks aksessuaariks kuulsaks lauldud vildist kübarate, tuhmide pärlite ja läikivate ridikülide seas on punased kingad. Kui rõivaste ostmisel sõltume tujust, figuurist ja temperatuurist, siis lisandite valimisel avaldub meie loomus.

Mida tunneb mees, kui ta seisab silmitsi naisega, kes võiks olla tema armsam, kuid keda ta saatuse tahtel kunagi lähemalt tundma ei saa? Täpselt nii keerulisele küsimusele otsisime vastust koolivennaga, kellega koos Taanis psühholoogiat õppisime. Miks inimene, kellega veedad koos vaid loetud hetked, suudab käivitada kire, mis on eneselegi ootamatu? Miks just tundmatul õnnestub ligipääs emotsionaalsetele tühimikele? Olgu tundmatu ingel või nõid, just tema näib teadvat teed varjatud unistusteni.

Seletus näib peituvat kohmetukstegevas mõttes, et isegi siis, kui inimeses on armastamissoov rahuldatud, ei õnnestu tal alati rahuldada igatsemisvajadust. Nii nagu armutakse inimesesse, keda põhjalikult ei tunta, igatsetakse midagi või kedagi, kellega kaasneb magusvalus kättesaamatus. Keerulist tunnet, mida on sõnadega raske kirjeldada, väljendab molbertil punane värv.