Kirjad

Lugejate mõtted jaanuarinumbrist!

Tuleb hoida siirust

Aastanumber võib küll vahetuda, kuid Eesti Naine pakub endiselt huvitavat, mõtlemapanevat ja mõnusat lugemist. Nii tore on näha, et ajakirja ei loe mitte ainult naised, vaid sel on päris arvestatav meeslugejate hulk. Huvitavaid teemasid jagub kõikidele: meestele ja naistele; noorematele ja vanematele.

Kristiina Ehin ütleb, et me elame vastandlikul ja hullul ajal. Ja nii ongi. Kuigi ajad võivad olla rasked, siis on tore näha, et pole kaotatud siirust, avastamisrõõmu ja õppimistahet. Kõik möödub. Kristiina Ehini loo puhul tahaksin eraldi kiita fotosid. Iris Kivisalu fotod olid imelised!

Riigi peaprokurör Andres Parmase mõtisklust oli samuti põnev lugeda. Huvitav, kuidas mõned lapsepõlve hetked jäävad südamesse ja saadavad meid kogu elu. Tahaks soovida, et kõik lapsevanemad hoolitseksid selle eest, et nende lastel oleks selline lapsepõlv, mida on pärast mõnus ja soe meenutada.
Silja Oja lugu „53aastaselt emaks“ tuletas meelde, et on lapsi, kes vajavad hädasti uut peret. Kedagi, kes üksi jäänud lapse eest hoolitseks, oleks olemas ja looks kodutunde. See lugu näitas, et õnneks leidub selliseid inimesi. Jah, lapsed panevad elu käima. Eve

Ajakiri kui abiline

Kolisin pärast pikka Tallinna-aega tagasi maale ja Eesti Naine on olnud toeks nende suurte muutuste keskel vastu pidamisel. Mis saab olla parem kui suvine aeg lemmikajakirjaga aias võrkkiiges või talvel pehmes tugitoolis sooja ahju ees.

Jaanuarikuu väljaandes oli palju põnevat lugemist. Kõige enam kõnetas artikkel Ukraina suursaadiku abikaasa Ene Mii Kuusega nende pere elust sõjakoldes Ukrainas. Rõõmu ja tänutundega lugesin hoolduspere ema Grete lugu, kes andis kodu kahele lapsele ning kes on läbi selle ise palju kasvanud. Moe- ja meigihuvilisena ei pidanud ka sel korral pettuma: tore, et pükskostüüm on tagasi.

Suurim uue aasta soov on sõja lõppemine Ukrainas. Jään põnevusega ootama oma lemmikajakirja järgmisi ettevõtmisi ja kohtumisi. Lugeja Pärnumaalt

Kindlad lemmikud

Mul on oma kindlad rubriigid, mida ma kohe asun lugema, kui ajakiri on koju jõudnud. Need lood, mida alati ootan ja loen, on juhtkiri, „Raudselt“, „Ilma filtrita“ ja epiloog, muidugi kaanekangelase lugu. Seekord meeldis väga Birk Rohelendi artikkel „Võta lehm ja mine“. Kuigi elus on ju igaks asjaks oma aeg – s.t aeg lapsi kasvatada, aeg karjääri teha, aeg lihtsalt elu nautida jne –, meeldis selle loo juures, et oli välja toodud, et meie emadel ei olnudki muid valikuid kui kodu, köök ja kirik. Väga meeldisid ka kaanelugu ja epiloog. Õie

Inspireerivad maitsed

Olen harjumuste ori. Kui lähen toidupoodi, jõuavad korvi ikka sama juust ja kodujuust, mul on oma lemmikleib, lemmikvorst jne. Nädala sees tahan, et õhtul saaks söök kiiresti valmis: see on tavaline, aga toitev. See-eest nädalavahetusel, eriti just talvel, võiks ju ennastki köögis üllatada... Nii leidsingi end pikemalt lugemas Lia Virkuse retsepte Peruust! Kuigi toidud olid kõik võõrad, siis koostisained tuttavad. Veisevokki tahaks küll proovida! Panin selle ajakirja kööki kokaraamatute juurde. Pille

Kirjuta ja võida auhind!

Kõigi vahel, kes jagavad meiega veebruarinumbrist inspireeritud mõtteid, loosime välja kaks imelist auhinda:

> Escada hõrk parfüüm Show Me Love (50 ml, 77.95), mis on inspireeritud mustika-jasmiinimakrooni puuviljastest ja lillelistest kontrastidest. Lõhna süda sisaldab sensuaalset jasmiini, mida täiendavad vanilje ja sandlipuu kreemjad noodid;

> kaunis kogumik 21. sajandi eesti luulet „Armastuse planeet“, mille on koostanud Doris Kareva (34.99, Rahva Raamatu kirjastus).

Jaanuarinumbrist kirjutanute vahel loosisime auhinnad välja nii, et Miss Diori parfüümi firmalt Riviera saab lugeja Pärnumaalt ja Jamie Oliveri kokaraamatu Õie. Palju õnne!

NB! Auhindade loosimises osalevad kirjad, mis on saabunud enne 13. kuupäeva! Kirjuta aadressil [e-mail] või Eesti Naine, Narva mnt 13, 10151 Tallinn.