Artikkel ilmus Eesti Naise juulinumbris.

Jooga- ja qigongiõpetaja ning psühholoogiline nõustaja Virge Naeris (47): Suvehommikuti tõusen ma meie peres üldjuhul esimesena. Panen pudru podisema, joon suure klaasi sidrunivett ja alustan oma hommikust sadhanat, spirituaalset praktikat. Kõigepealt pranayama ehk mitmesugused hingamisharjutused, mida ongi eriti tõhus teha hommikuti, sest siis on õhk puhas, täis värsket hapnikku. Seejärel jätkan jooga- või qigongiharjutustega (asendid siseorganite ja energiameridiaanide tugevdamiseks ja qi liikumapanemiseks).

Suvel võimlen väljas väikses aianurgas, taustaks linnulaul ja õhus värske muru lõhn. Õnnehormooni vallandumiseks ei ole palju vaja – ole vaid märkajana kohal ja tunne tänutunnet kogu selle ilu eest, mida Eestimaa suvehommik kõigile meeltele jagab. Oskus märgata hetki, mis pakuvad siirast rõõmu, on lihtsaim moodus toetada oma südant, panna silmad särama ja tunda end oma kehas hästi.

Hommikupuder valmib tatrast, odrast, kaerast või hirsist pähklite ja avokaadoga ning oma peenra maitserohelisega. Olen juba aastaid taimetoitlane ja see on olnud loomulik kulg. Jooga esimene põhimõte on ju vägivallatus. See on austus kõigi elusolendite suhtes, ma lihtsalt ei soovi võtta oma hingele ühegi teise hinge elu – just seepärast ei söö ma liha.

Kolm aastat tagasi sai minust jooga- ja qigongiõpetaja. Tunnen, et see on just see, mida olin oma südant järgides otsinud – võimalust jagada oma kogemusi ja tänu sellele olla ka ise pidevas arenemises.

Juuli – kui joogalaager välja arvata – on mul puhkamiseks. Nii mõnus, et nüüd on tõesti suviti aega enda ja pere jaoks! Et noorem poeg lõpetas sel kevadel lasteaia, on temalgi suvi vaba ja oleme palju koos. Sõidame perega mööda Eestimaad ringi ja naudime looduse ilu. Kui lähedal on mõni veekogu, siis käime hommikuti kindlasti ka ujumas.