Uuringuga sooviti leida vastus küsimusele, miks Utahis, kus suur osa elanikest on mormoonid, sureb märgatavalt vähem inimesi südamehaigustesse kui teistes osariikides.

Seni on mormoonide paremat tervist põhjendatud sellega, et nad ei suitseta. See põhjendus on aga viimastel aastatel muutunud küsitavaks, sest suitsetajate osakaal on vähenenud kõikides osariikides.

Uuringus osales 230 katseisikut, kes paastusid 24 tundi. Teadlased võtsid neilt vereanalüüse ja uurisid südamehaiguste riskitegureid. Tulemustest selgus, et paastu ajal langes triglütseriidi ja veresuhkru tase märgatavalt ja kasvuhormooni, mis stimuleerib rasvade lahustumist, tase tõusis.

Teadlased rõhutavad, et varasemates uuringutes selgunud seos paastu ja südamehaiguste vähenemise vahel ei tulene ainult sellest, et paastujatel on ka muidu tervislikud eluviisid, vaid paastul on reaalsed mõjud südamehaiguste riskiteguritele. Järgmisena plaanivad teadlased uurida, kuidas paastumine mõjutab inimesi, kellel juba on südamehaigus.