Mugav on mõelda, et joomine on igaühe isiklik asi, aga tegelikult ei ole

„Insult on üks olulisemaid surma ja invaliidsuse põhjuseid Euroopas, mis ohustab üha nooremaid inimesi,“ märgib sotsiaalministeeriumi terviseala Maris Jesse.

„Pole kahtlust, et vajalikud meditsiinilised teadmised insuldi raviks on Euroopas olemas. Veelgi paremaid tulemusi insuldihaigete ja nende perekondade jaoks annaks erinevate erialade spetsialistide ja asutuste koostöö.“

Maris Jesse sõnul peame insultide ennetamiseks vähendama alkoholi liigtarbimist, mis on üks oluline insuldi riskitegur.

„Mugav on mõelda, et joomine on igaühe isiklik asi, kuid tegelikult mõjutavad inimeste eluviise ja harjumusi väga palju ka sotsiaalsed normid, sealhulgas see, kui palju ja kuidas alkoholi reklaamitakse,“ ütles Jesse.

„Alkoholitarbimise vähendamiseks peaks inimest toetama ka ümbritsev keskkond ning seda on võimalik saavutada vaid erinevate sektorite ja riikide koostöös. Seepärast oleme seadnud alkoholikahjude vähendamise Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames üheks kahest prioriteedist tervisevaldkonnas.“

Mis on insult ja mida selle puhul teha?

Insuldi tunnused on mitmesugused. See võib tabada aju erinevaid osasid ja nii võib ka insult erinevalt avalduda.

Ka insuldid on erinevad. Isheemilise insuldi puhul on tegemist veresoonesulgusega, hemorraagilise insuldi puhul verejooksuga.

Tavaliselt on insuldi sümptomiteks ühe kehapoole nõrkus, ühe näopoole äravajumine, kõnehäire. Esindatud võivad olla kõik need sümptomid või osa neist. Võib olla ka tugev peavalu.

Kui pea hakkab järsku tugevalt valutama, siis see võib, aga ei tarvitse olla viide insuldile.

Insuldi saanule tuleb kiirabi kutsuda nii ruttu kui võimalik, sest olukord võib kiiresti halveneda. Oma autoga ei tasu hakata haiget haiglasse viima. Kui seisund peaks autos halvenema, näiteks kui haige kaotab teadvuse ja süda seiskub, siis on raske teda seal aidata.

Insuldikahtluse puhul kiirabi oodates polegi eriti midagi muud teha kui oodata. Haige võiks olla pikali, veidi tõstetud ülakehaga. Jälgida tuleks haige seisundit. Kuna on oksendamisoht, siis tuleb lämbumise vältimiseks keerata inimene külili, haige külg allpool. Kui teadvus kaob, siis rakendada vastavaid esmaabivõtteid.

Kui kiirabi ei tule ja tekib paanika, siis helistage uuesti 112, sealt instrueeritakse teid, kuidas käituda. Alati, kui tekib küsimus, mida teha, tasub sinna helistada, samuti siis, kui kõhklete, kas toimite õigesti.

Enne kiirabisse helistamist tehke endale olukord nii selgeks kui võimalik: millega on tegemist, kas kannatanu elu on ohus ja kiirabi peaks sõitma välja nii ruttu kui võimalik või annab seni oodata, kuni brigaad eelmiselt väljakutselt naaseb. Sellest on vähe, kui öelda, et keegi lamab maas, vaja oleks öelda vähemalt, kas lamaja on teadvusel. Ärge lõpetage kõnet esimesena, oodake ära kõik küsimused, mida häirekeskuse töötaja tahab teile esitada: need on tähtsad, et hinnata väljakutse raskust.

Et insuldi puhul on haigel sageli kõnelemisprobleeme, ei tähenda see, et ta teadvusel olles teiste jutust aru ei saaks. Isegi kui haige ise ei räägi, tasub temaga rääkida – öelda näiteks, et kiirabi kohe tuleb.

Allikas: Elukiri