Miks on päike silmadele kahjulik ja millised on müüdid päikeseprillide kohta
Miks on päike silmadele kahjulik? „Päikesevalgus koosneb erinevatest elektromagneetilise kiirguse liikidest. Päikeseprillide eesmärk on kaitsta silmi lühema lainepikkusega ultraviolett-A (UVA) ja pikema lainepikkusega ultraviolett-B (UVB) kiirguse ning sinise lainepikkusega valguskiirguse eest,” sõnab Anneli Tall.
Just need kiirgused soodustavad mitmete silmahaiguste teket. Arsti sõnul tasub silmas pidada, et mida lähemale ekvaatorile ja mida suuremal kõrgusel asuda, mida lähemal keskpäevale ja mida avatumas ümbruses liikuda, seda suurem on kahjustavate kiirguste mõju.
Ka teatud ravimeid manustades tasub päikesekiirguse suhtes ettevaatlikum olla, sest need võivad suurendada Anneli Talli sõnul keha tundlikkust UV- ja sinise lainepikkusega valguskiirgusele. Levinumatest nimetab dr Tall antibeebipille, antidiureetikuid ja teatud rahusteid.
Päike kahjustab sarvkesta
Kui rääkida liigse päikesekiirguse põhjustatavatest silmahaigustest,nimetab dr Tall fotokeratiiti, mida saab pidada silma päikesepõletuseks.
„Tavaline lühiaegne intensiivne päikesevalgus seda enamasti ei tekita. Fotokeratiit tekib kas pikaaegsel viibimisel intensiivses päikesevalguses või kõige sagedamini siis, kui lisandub päikese tugev peegeldumine eredalt lumelt, mida tuntakse lumepimeduse nime all. Kahjustada saab sarvkesta kõige pealmine epiteelikiht. Silmad on väga valulikud, jooksevad vett ja punetavad,” kirjeldab silmaarst sümptomeid.
Õnneks on seisund mööduv. „Sarvkesta epiteel paraneb 24–72 tunni jooksul ning enamasti piisab, kui kasutada niisutavaid silmatilkasid ja veeta rohkem aega kinnisilmi puhates.”
Krooniline päikese toksiline toime võib avalduda silmapinna haiguslikes muutustes. „Pingueekula ehk silma limaskesta healoomuline paksenemine tekib enamasti silmavalgel sarvkestast nina pool. Sama seisundi teine vorm on pterüügium, kui limaskest hakkab kasvama läbipaistva sarvkesta peale. Mõlemad muutused on healoomulised. Soovitatav on kasutada häid päikeseprille ja ebamugavustunde korral niisutada silmi kunstpisaratega. Vahel harva tekib vajadus pterüügium kirurgiliselt eemaldada. Tõsisematest muutustest võib välja tuua silmapinna limaskesta vähieelse seisundi lamerakulise metaplaasia ja halvemal juhul ka epidermoidse vähi,” sõnab arst.
Neid viimaseid esineb põhiliselt troopilises ja subtroopilises kliimavöötmes elavatel inimestel.
Ka katarakti ehk hallkae tekke üheks riskifaktoriks nimetab dr Tall pikaaegset viibimist päikesekiirguse käes. „UV-kiirgused neelduvad silmaläätses, põhjustades vabade radikaalide teket, mis omakorda kahjustavad läätse.Aastakümnetega võib see viia hallkae tekkeni,” sõnab arst. Smas ei ole täpselt teada, kas päikesekiirgust vähendades kae tekke oht väheneb.
Vanemas eas esineva silmapõhja haiguse – maakuli degeneratsiooni – puhul võib päikesel oma roll olla. Kahjustatud saab just tsentraalne nägemine ehk lugemine ja muu täpne nägemine.
„On leitud, et nii UVA kui ka sinise lainepikkusega valgus kahjustavad silmapõhja tsentraalseid osi,” selgitab dr Tall.
UV-kaitse on peamine
Päikeseprillide valik ja hinnaskaala on kaubanduses väga lai. „Prillide puhul on ainukeseks määravaks teguriks UV-kaitse olemasolu,” toob dr Tall välja peamise kriteeriumi. „Õnneks on tänapäeval UV-kaitsega ka paljud odavamad prillid. Samas on uuringud näidanud, et mitte kõik kallihinnalised firmaprillid ei oma piisavat kaitset. Seega tasub alati iga konkreetse prilli kohta küsida. UV-kaitsega prillid on enamasti märgistatud vastava kleebisega.”
Prille ostma asudes soovitab dr Tall eelistada neid, mis katavad silma ja selle ümbruse võimalikult laialt ning mille raam istub silma ümber hästi, et otse silma pääseks võimalikult vähe päikesevalgust. „Jälgida tuleks sedagi, et klaas ei oleks liiga kumer, sest see võib anda liigseid moonutusi.”
Meremeestele ja kaluritele on arsti sõnul parimad polaroidprillid, mis aitavad vältida vee peegeldusi.
See, kas prilliklaas on hele või tume, ei ole dr Talli sõnul määrava tähtsusega. „Autojuhtidel ei ole soovitatav kasutada liiga tumedaid klaase, sest see võib takistada nägemist.” Samuti ei ole ultraviolettkiirguse kaitse puhul suurt vahet klaasi värvil. „Siiski, sinise lainepikkusega valguskiirguse vastu annavad kaitset kollakad ja pruunikad toonid, sest need blokeerivad sinise valguse pääsu silma kõige paremini.”
Päikeseprillide kohta levib ka mitmeid valearusaamu. Esimesena nimetab dr Tall eksiarvamust, et kui ilm on pilves, ei ole vaja silmi kaitsta. „Tegelikult pääsevad nii UV-kiirgus kui ka sinine valgus
läbi pilvede pea muutumatuna ja kahjustavad silmi samamoodi. Seega lõunapoolsetes maades peaks keskpäeva ümber prille kandma ka pilvise ilma korral.”
Teiseks tuleb kummutada uskumus, et autojuhtimisel on head fotokroomsed klaasid, mis muidu on heledad, aga UV-kiirguse toimel tumenevad. „Enamasti on autoklaasidel UV-kiirguse kaitse
olemas ja seega prillid sõidukis ei tumene,” selgitab dr Tall.
Lapse silm on õrnem
Päikeseprillide kasutamine lastel tekitab vastakaid arvamusi.
Kui ühed panevad need ette juba beebidele ja katavad lapse rõivastega, siis teised on arvamusel, et soojal ajal peaks võimalikult palju päikesevalguse käes viibima, et üürikese suvega talveks piisavalt D-vitamiini koguda. „Päikesekiirguse toime nahale ja ka silmadele on kumulatiivne, mis tähendab, et kahjustus koguneb ja summeerub kogu elu vältel,” toob dr Tall välja põhjuse, miks peaks lapsed kandma päikeseprille, millel on UV-kaitse. „Kuna lapsed viibivad rohkem õues kui täiskasvanud, on leitud, et elu jooksul kogunevast kahjustusest saadakse 25–50 protsenti just varases eas.” Lisaks on lapse silmalääts kahjustavale kiirgusele palju läbilaskvam kui täiskasvanu oma, mis juba hägustuma hakkab.
Dr Talli sõnul on väga vajalik jälgida, et lapse prillid oleksid UV-kaitsega, sest lihtsalt tume klaas teeb pupilli laiaks ja nii satub silma rohkem kahjulikku kiirgust kui üldse ilma kaitseta. Lastel
oleks arsti sõnul soovitatav kanda ka nägu varjavat peakatet, sest see võib ära hoida lausa poole valguskiirguse sattumise silma.
Kokkuvõtteks tõdeb dr Tall, et õnneks asub Eesti päikesekahjustuse tekkeks siiski üsna ohutus kliimavöötmes. „Kuid eks teame omast käest, et meilgi on võimalik põletust saada, seega peaks kasutama tervet mõistust ja vajadusel silmade kaitset. Soojal maal ja mägedes suusatades tuleb silmade kaitsmisse suhtuda aga täie tõsidusega.”
Allikas: Eesti Ekspressi erileht Terve Pere.
