Mida peaks teadma veenilaienditest
Professor Naomi Loogna on selgitanud, et veenilaiendite tekkepõhjused on erinevad. Tegu on veeniseina elastsete kiudude nõrkusega. Soodustavateks teguriteks võivad olla hüdrostaatilise rõhu tõus veenides, hormonaalsed häired jm.
Naistel täheldatakse veenilaiendeid kuni kolm korda sagedamini kui meestel. Sünnitanud naistel esineb veenilaiendeid kaks korda sagedamini kui samas vanuses mittesünnitanutel. Raseduse ajal leiavad naise organismis aset ulatuslikud muutused. Ka seda arvestatakse kui võimalikku tegurit veenilaiendite kujunemisel.
Seejuures toimib ka teine, mehhaaniline tegur – rõhu tõus kõhukoopas. Suurenev emakas surub niudeveenidele, põhjustades nende ahistumist. Allpool paiknevates veenides, s.o jalgades, veenisisene rõhk tõuseb, luues tingimused varikoosi tekkeks.
Ka liigne kehakaal loob eeldused veresoonte haigestumiseks. Sagedasemad on veenilaiendid tüsedusele kalduvatel isikutel, kuid võivad siiski esineda ka kõhnadel naistel ja meestel. Leidub veel teisigi tegureid, näiteks geneetilisi, mis soodustavad veenide haigestumist.
Veenilaiendeid võib põhjustada säärelihaste pidev üleväsimus. Varikoos tekib sagedamini neil, kes oma elukutse tõttu peavad kogu tööpäeva püsti seisma. Pikaajaliselt seistes lihased üleväsivad ja väheneb nende toonus. Jäsemesse koguneb jääkveri ning tõuseb veenisisene hüdrostaatiline rõhk.
Kui selline olukord kestab kaua, kannatavad veeniklapid ning veeniseina elastsete kiudude hävimisel tekivad väljasopistused ehk vaariksid. Kui on tegu pikaajalise seisva tööga ja puuduvad muud põhjused selle haiguse tekkeks, diagnoositakse tüsistunud veenilaiendeid kui füüsilisest ülekoormusest tingitud kutsehaigust.
Varikoosi korral märgatakse haiguse alguses ainult üksikuid nahast kõrgemaid sinakaid mügaraid reiel või sääre sisepinnal. Sel perioodil segavad veenikomud ainult kosmeetilisest seisukohast. Hiljem võivad tekkida valud või öised krambid säärelihastes. Jalad väsivad kiiremini kui varem. Tööpäeva lõpul või kestvamal seismisel muutuvad jalad tinaraskeks. Õhtuks võivad ilmuda jalgadel tursed. Lisandub kuumatunne jalgades. Veenilaiendite piirkond tundub katsudes soojemana.
Üsna pea võib varikoos minna üle järgmisse staadiumi, kus ilmnevad korduvad veenipõletikud, isegi tromboos. Nahk selles piirkonnas muutub ajapikku õhukeseks.
Võib ilmneda krooniline nahahaigus ekseem või visalt paranev haavand, või tekkida verejooks veenist. Kõik need tüsistused on kroonilised ja alluvad ravile visalt.
Varikoosi puhul kasutatakse kõigepealt kompressioonravi – kompressiooni- ehk tugisukki.
Neid on mitut liiki: nõrgalt jalgadele rõhuvad õhukesed sukkpüksid, keskmise rõhuga põlvikud, sukad ja sukkpüksid ning tugeva rõhuga sukad ja sukkpüksid.
Mõnikord ravitakse ka kirurgiliselt. Kui on tekkinud trombiline veenipõletik (tromboflebiit), tehakse trombivastast ravi antikoagulantidega, mis takistavad vere hüübimist.
Kuidas varikoosi vältida
- Hoiduge pikaajalisest paigalseismisest. Tehke pause, leidke võimalus võimelda ja istuda.
- Liikuge, tehke sporti! Liikumine tugevdab lihaseid ja veresoonte toonust, tagab venoosse süsteemi parema funktsioneerimise jalgades. Veenide toonust ja vere äravoolu jäsemetest parandab tublisti ujumine ja jalgrattaga sõitmine.
- Seisval tööl ja raseduse ajal kandke tugisukki, -põlvikuid või -sukkpükse. Nende sobiv suurus määratakse sääremarja ümbermõõdu järgi. Tugisukad tõmmake jalga hommikul voodis, enne kui lasete jalad rippu üle voodiserva. Sellega väldite liigse vere valgumist jalgadesse enne tugisuka jalgatõmbamist.
- Suur osa jalavaevustest on tingitud valedest jalatsitest. Teravaninaliste, peenikese kõrge kontsaga kingade asemel kandke tömbininalisi mõõduka kontsaga jalatseid. Vale jalats tekitab säärelihaste pideva toonilise ülepingutuse, millele järgneb lihaste passiivne lõtvus. Ka täiesti lameda tallaga kingad pole head, sest neid kandes väsivad liigselt sääre tagumised lihased, lamendub pöia ristvõlv ja kujuneb lampjalg.
- Hoiduge liigsest kehakaalust – sellega tagate vere normaalse ringlemise.
Võimlemisharjutused varikoosi vältimiseks
- Tehke seliliasendis jalgrattasõitu imiteerivaid liigutusi 12 minuti vältel 4–5 korda päevas.
- Seliliasendis toetage jalad kõrgemale alusele, näiteks patjadele, lõdvestage ülakeha ja viige samal ajal käed üle pea, hingates sügavalt sisse ja välja.
- Kui tuleb pikemat aega seista, siis istuma saades liigutage jalgu pendlitaoliselt üles-alla. Lisaks sirutage ja painutage labajalgu.
- Õhtul enne uinumist tehke pöidade vahelduvaid sirutus- ja painutusliigutusi või suruge pöidasid rütmiliselt vastu tugevat alust 10–15 korda.
Allikas. Targu Talita
