Haiguste tõttu võivad inimesed manustada mitut ravimit samaaegselt. See annab võimaluse ravimite või veelgi rohkem ravimite kombinatsioonide kõrvalmõjudele. Tulemuseks võib olla muutunud maitsemeel, isu ja janutunde vähenemine, kõhukinnisus, nõrkus.

Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab pidevalt vähenema. Pensioniikka jõudnud energiavajadus väheneb võrreldes keskeaga:

  • meestel 2700 → 2000 kcal/päevas;
  • naistel 2000 → 1700 kcal/päevas.

Energiavajadus väheneb koos vanuse lisandumisega, sest kudedes jääb vähemaks aktiivseid rakke. Organismi ainevahetus jääb aeglasemaks ning vanemad inimesed vähendavad tihti ka oma füüsilist aktiivsust, kuigi ei peaks seda tegema.

Esmatähtis on saada väiksema toidukoguse juures kätte vajalik hulk vitamiine ja mineraalaineid. Kuna valkude ning peamiste vitamiinide ja mineraalainete vajadus jääb enam-vähem samaks kui keskeas, siis nende kättesaamine väiksemast toidukogusest eeldab põhjalikumat ja tervislikumat toiduvalikut. Eakatel on suurenenud D-vitamiini vajadus, mistõttu tuleb seda võtta toidulisandina.

Neid võib kimbutada kõhukinnisus. Selle ennetamiseks tuleb saada piisavalt kiudaineid (süüa täisteratooteid, puu- ja köögivilju), juua piisavalt vedelikku, liigutada, vajadusel tarvitada hapupiimatooteid.


Abistavad nõuanded

Tervislik toitumine on vajalik igas elueas, kuid eriti vanemas eas peab vältima riske, et mitte haigestuda südamehaigustesse, diabeeti, rasvtõvesse ega muudesse kroonilistesse haigustesse.

Toidud sisaldavad erinevaid toitaineid, seetõttu on oluline süüa mitmekesiselt.

  • Söödud toidust saadav energiakogus peab olema tasakaalus füüsilise aktiivsusega.
  • Toit olgu mitmekülgne – see kindlustab toitainete tasakaalustatuse.
  • Tuleks süüa rohkesti puu- ja köögivilju ning marju.
  • Iga päev tuleb süüa leiba. Lisaks putru, kartulit või makarone.
  • Eelistada väiksema rasvasusega piima ja piimatooteid.
  • Lisatavatest toidurasvadest eelistada taimeõlisid, võimalusel ka pähkleid-seemneid-mandleid.
  • Süüa kaks kuni kolm korda nädalas kala, nii punast kui valget.
  • Päevas tuleb juua lisaks toidust ja jookidest saadavale vedelikule ka 2–3 klaasi puhast vett, vastavalt individuaalsele vajadusele ja tervislikule seisundile.
  • Toituda regulaarselt – mitte alla kolme korra päevas.
  • Vajadusel süüa vahepalaks puuvilja, jogurtit, hapupiima vms.
  • Süüa pigem sagedamini, eelistades väikseid portsjone ning süüa neid aeglaselt.
  • Kui alkoholi pruukimine on möödapääsmatu, siis tehke seda mõõdukalt.
  • Maiustusi (nt kreemikoogid, magusad saiakesed, kohukesed) süüa võimalikult harva.
  • Süües lõuna- või õhtusööki, pea meeles taldrikureeglit.

Allikas: toitumine.ee