Seda, kui pikk peaks olema uinumisaeg või kui varane hommikune ärkamine, pole täpselt kindlaks määratud. Diagnoosimiseks on piisav, kui inimene ise ei ole oma unega rahul ning see häirib teda. Sageli ei vasta aga tema hinnang näiteks partneri hinnangule või uuringutel leitule. Üldiselt peetakse uinumisaega pikenenuks, kui magama heites on see üle 30 minuti, seda esineb 3 või enamal ööl nädalas ning häire on kestnud üle 6 kuu. Kui arvestada peale unetuse kolme kõige sagedasema kaebuse ka päevase toimetuleku häireid, võib unetuse levimuseks arvestada 9-15%.

Unespetsialisti poole saab pöörduda ka saatekirjata

Kuna krooniline unetus võib viia tõsiste tervisehädadeni, tasub arstilt abi otsida unega mitu kuud rahulolematutel. Samuti neil, kellel unetusega kaasneb oluline päevane väsimus.

Dr Tuuliki Hion leiab, et unetus on nii laialt levinud häire, et enamik selle ravist peaks toimuma esmatasandil. Mida suuremad on päevase toimetuleku häired, seda tõenäolisem on, et abistamiseks on vaja kasutada ka ravimeid. Ravile halvasti alluva unetusega patsient tuleks aga edasi suunata uuringutele.

Ka muudel krooniliseks kujunenud juhtudel võib perearst saata patsiendi unekliinikusse vastuvõtule. Seal spetsialist otsustab, kas on vaja teha uuringuid või rakendada psühhoteraapiat. Oluline on teada, et psühhiaatriakliiniku unespetsialisti poole saab pöörduda ka ilma saatekirjata.

Kuidas on lood kevadise kellakeeramise ja unehäiretega?

Dr Hion kinnitab, et kellakeeramisel on nii suuri pooldajaid kui ka vastaseid. "On neid unetuid, kes on äärmiselt tundlikud ning põevad unetust veel kaua pärast kellakeeramist, teistel jällegi see und ei mõjuta. Kevadine vara valgeksminek on teine oluline une mõjutaja," selgitab Tuuliki Hion.

Hoolimata faktist, et ligi veerand maailma elanikkonnast peab kohanema 1-tunnise ajamuutusega kaks korda aastas, on kellakeeramise mõju vähe teada ning ka uuringuid pole piisavalt tehtud. Kahe aasta eest avaldatud saksa teadlaste Thomas Kantermanni, Myriam Juda jt uurimistöös vaadeldi lähemalt kellakeeramise mõju inimese ööpäevasele rütmile. Läbiviidud kahest uuringust esimeses, kus uuriti ligi 55 000 inimest, leiti, et une ajastus vabadel päevadel, kui magamisel piiranguid pole, sõltub aastaajale iseloomulikust päikesetõusust, mitte kellakeeramisest.

Teises uuringus vaatlesid samad teadlased magamise ajastamist ning aktiivsust 50 inimesel 8 nädala jooksul kellakeeramise järel - seda nii sügisel kui kevadel. Leiti, et mõlemad parameetrid kohanevad paremini sügisese kui kevadise kellakeeramise puhul. Kohanemisega olid eriti hädas hilised kronotüübid (nn öökulli tüüpi inimesed). Uuringu tulemused näitavadki, et inimese ööpäevarütmi kohandumine kellakeeramisega võib oodatust enam aega võtta - mitte ainult päevi, vaid lausa nädalaid.

Erinevad kronotüübid reageerivad ajamuutustele muidugi erinevalt. Enamik inimesi (kui ehk ekstreemselt varajased ärkajad välja arvata) kohanevad paremini nn kella tagasikeeramise kui ettekeeramisega. Seetõttu talutakse üldjuhul ka lennukisõitu idast läände paremini kui vastupidises suunas reisimist.

Sarnane skeem nagu õhusõidu puhul toimib ka kellakeeramise puhul, olles samas siiski kronotüübispetsiifiline. On leitud, et nn öökullidele sobib sügisene kellakeeramine palju paremini kui nn lõokestele, kuid erinevus pole nii suur kui kevadise kellakeeramise puhul, kus hilisema päevarütmiga inimesed võivad mõnda aega olla tõsiselt hädas.


10 näpunäidet unetuse leevendamiseks

- Piirake päeval voodis oldud aega.

- Õhtuti hoiduge kohvist ning teistest ergutavatest jookidest, samuti tubakast.

- Vältige õhtul alkoholi tarbimist.

- Sööge kindlatel kellaaegadel, vältige söömist hilisel õhtutunnil.

- Liikuge regulaarselt või tegelge regulaarse treeninguga, aga...

- ...füüsiline treening jätke päeva esimesse poolde.

- Magamistuba olgu pime, vaikne ja jahe.

- Looge rutiin magama minekuks: lülitage välja teler ja raadio, proovige lõdvestuda ning mediteerida.

- Õhtuti minge magama ja hommikuti tõuske voodist ühel ja samal ajal, k.a nädalavahetusel.

- Voodisse minnes ei maksa heietada muremõtteid.

Unemeditsiini-keskused Eestis

- SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku unehäirete keskus.

- SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliiniku unehäirete keskus.

- Pintmann Unehoiukeskused.

- SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Pulmonoloogia Keskus (kab. B 160).