Kuidas hästi magada?
Iga inimene valib uinumiseks talle kõige mugavama, sageli ka vaevusi leevendava asendi. Kui teile meeldib magama jääda vasakul küljel, pole sellest häda. Südamevaevustega haiged eelistavad aga kõrgemat peaalust. Raskema südamepuudulikkuse korral on haigel enesetunne parem, kui ta lamab poolistukil asendis.
Reflukshaiguse tunnuste ilmnemisel on samuti soovitatav tõsta voodipeatsit. See haigus kujutab endast maosisaldise liikumist söögitorru, tunnusteks on kõrvetised, röhitised, valu kõhus jm.
Tegelikult ei saa enamasti üldse rääkida mingist kindlast magamisasendist, sest inimene ei maga terve öö liikumatult ühes asendis. Üks alustab magamist paremal, teine vasakul küljel, kolmas kõhuli või selili. Selili-asendit peetakse tegelikult ebasobivamaks, sest selili norsatakse sagedamini ja mõned väidavad, et selles asendis tekivad ka painajalikud unenäod. Üks on siiski kindel – hommikul ei ärka inimene kunagi samas asendis, milles õhtul magama heitis.
Sobiv asend une pealt
Oluline pole ka käte asend magamisel – rinnal, küljel, padja all, teki peal või mujal. Tähtis pole ka, kas jalad on kõverdatud või välja sirutatud. Kui esineb aga jalaveenipõletik, tuleks hoida jalgu kõrgemal, pannes jalgade alla näiteks padja.
Tavaliselt ei magata kehaasendit muutmata kauem kui 40 minutit. Üle poole magajatest muudab asendit aga juba 25 minuti möödumisel või isegi 5–10 minuti pärast.
Magaja liigutab end, et leida parimat asendit mõningate lihaste lõõgastamiseks või kui mõnes kehaosas on tekkinud verepais. Liigutusi ja asendimuutusi põhjustavad ka välistegurid: palav magamistuba, liiklusmüra, ootamatud hääled. Samuti kutsuvad magamisasendit muutma kehasisesed ärritajad: liiga täis magu, hilisõhtul joodud kohv või tarbitud alkohol, stress, hirmutavad unenäod.
Öö jooksul muudetakse vähemal või suuremal määral asendit ja liigutatakse end umbes 22–25 korda. Tavaliselt liigutatakse end rohkem hommikupoolsel ööl.
Rahutult magatakse võõras voodis, harjumatul asemel. Rahutut und võivad põhjustada ka liiga kõrge padi, ebasobiv voodi, liiga kõva või pehme ase, liiga paks või õhuke tekk, ebamugavad magamisriided.
Kui inimene magab rahutult, kannatab une kvaliteet ja hommikul pole väljapuhanud tunnet. Une soodustamiseks on kasulik võimalusel valida tuba, kuhu ei kosta liiklusmüra. Sobivaim temperatuur magamistoas on 18–20°.
Villatekid on parimad
Tervislikud on looduslikust materjalist padjad ja tekid, eriti need, mis tehtud ehtsast villast.
Vooditarbeid valmistatakse lamba, kitse, kaameli ja laama alusvillast või -karvast. Need tekid on soojad, kerged, pehmed ja lasevad hästi õhku läbi.
Palju magatakse meil vatiteki all. Selle täidisena kasutatakse puuvilla või polüesterkiudu. Vatiteki puuduseks on täidise pulstumine ja tihkenemine. Mõni magaja peab vatitekki ebamugavalt raskeks.
Tunduvalt kergem ja soojem on suletekk. Kõige pehmemad, kohevamad ning kergemad on pardi ja hane udusuled. Kana- ja kalkunisuled on raskemad.
Suletolm võib aga põhjustada allergiat: nohu, naha sügelemist, löövet, isegi õhupuuduse hoogusid. Sel puhul tuleb suletekist loobuda.
Voodipatju täidetakse sulgede, puuvilla või tehismaterjaliga. Sulgede puhul olgu nii padjapüür kui ka tekikott sulekindlast riidest.
