Kui migreen tekib teadmata põhjusel, saab ravida ainult sümptomeid

Kuigi teadlased ja arstid arvavad, et korduvaid peavaluhoogusid põhjustav migreen on geneetiline haigus, ei ole täpset haiguse põhjust senini suudetud kindlaks teha.

Olgugi et migreeni kirjeldati haigusena juba ülemöödunud sajandil, on Põhja-Eesti regionaalhaigla neuroloogiakeskuse juhataja dr Andrus Kreisi sõnul selle haiguse esinemise põhjuste kohta teada väga vähe. Teadlased pole leidnud midagi, mille alusel väita, et migreenihaige on haiguse elu jooksul omandanud. Seda ei põhjusta toit, eluviis ega midagi muud sellist. Seega kalduvad teadlased arvama, et tegu on geneetilise haigusega, inimese eripäraga.

„Haiguse põhjuste kohta on mitu teooriat. Arvatakse, et migreen on seotud mingil põhjusel ajus tekkiva ja leviva pidurdusega, mis levib ajukoorel aju ühest piirkonnast teise ja millega on seotud ka veresoonte toonus ajus,” selgitas Kreis.

Migreeni uuritakse Kreisi kinnitusel palju, aga edasijõudmise teeb keeruliseks asjaolu, et tegu on funktsionaalse haigusega, mille kliinilise pildi alus on ainult see, mida inimene ise tunneb ja kirjeldab. „Migreeni puhul ei leia ühegi piltdiagnostikaga ega ka lahangul mitte mingeid muutusi. Ükski analüüs ei näita midagi. See tähendab, et kõik toimub molekulaarsel tasandil,” tõdes Kreis.

Samamoodi ei ole tegelikult teada, kui palju inimesi üldse migreeni all kannatab. Teada on, et naistel esineb migreeni tunduvalt rohkem kui meestel. Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) on püüdnud Euroopas migreeni põdevate inimeste hulka kaardistada ja saanud tulemuseks, et seda esineb üle 14%-l elanikkonnast. Kreis seda arvu väga tõsiselt ei võta.

„Seal on kirjas need, kes on pöördunud arsti poole. Arvatakse aga, et enamik migreeni all kannatajaid ei lähe kordagi elus migreeniga arsti juurde,” ütles Kreis. Paljudel on migreen ka väga kerge – lihtsalt vahel pea valutab. Inimene võtab tableti, valu läheb mööda ja ta ei hakka arsti juurde minema. Kui millalgi tuleb uus peavaluhoog, teeb ta sama, sest teab, et ravim aitab. Nii see inimene oma migreeniga arsti juurde ei jõuagi.

Varem oli levinud arvamus, et noortel esineb migreeni rohkem, sest enamasti avaldub haigus teismelistel ja nooremas täiskasvanueas. Praktika aga näitab, et migreeni on ka väga väikestel lastel. „Neil esineb muid migreeni väljendusi nagu oksendamised, seletamatud kõhuvalud,” sõnas Kreis.

Niisiis ei ole migreeni võimalik välja ravida. Aga välja on töötatud hulk ravimeid, mis aitavad migreenihoogude esinemist vähendada ja peavalu leevendada. Need ravimid ei ole Kreisi hinnangul aga just väga tõhusad, mis tähendab, et ei saa lubada inimesele, kes neid kasutab, et tal migreenihoogu enam ei tule. Nendel ravimitel kipub olema ka kõrvalnähtusid, mis paljudele ei meeldi.

Peavaluhoo leevendamiseks on olemas väga palju erinevaid spetsiaalseid migreenile mõeldud valuvaigisteid. Iga inimene peab lihtsalt leidma endale kõige sobivama ravimi, mis just tema puhul toimib. See peab tal alati käepärast olema, sest mida varem ravim enne migreenihoogu sisse võetakse, seda efektiivsem see on.

„On ka selliseid õnnetuid inimesi, kellele mitte miski ei aita. Aga arvestades, kui levinud migreen on, siis neid on ikka üliharva. Oma praktikas, mida on mitukümmend aastat, tean ühte-kahte inimest, kes tõesti ei ole ühtegi sellist ravimit leidnud, millega tema migreenihoogu ravida saaks,” tõdes Kreis.

Üks viis teada saada, mis võivad migreenihoo vallandada ja mis ravim täpselt peavalu vastu aitab, on päeviku pidamine. Seal peaks olema kirjas hoogude sagedus, nende alluvus ravile ning ravi vajaduse sagedus. Põhjalikult kõiki sümptomeid üles kirjutada pole tarvis, sest kuna üldjuhul on hood siiski sarnased, siis piisab, kui arstile on ühe korra sümptomeid kirjeldatud.

Migreenihoo leevendamisel tuleb ravimeid kasutada targalt. Ravimi ühekordsest kogusest ehk olulisemgi on see, kui tihti valuvaigistit võetakse. Kui ravimeid neelatakse pidevalt, võib see kasu asemel hoopis kahju teha. Kõikide valuvaigistite, kaasa arvatud migreenile mõeldud ravimite kasutamine rohkem kui 7–10 korda kuus toob kaasa selle, et tekib pidev peavalu. Migreeniatakke jääb küll vähemaks, aga selle asemel on igapäevane peavalu ja valuvaigistid siis enam ei aita.

„Paljud inimesed ütlevad, et pea valutab, ja võtavad rohtu, kuid see ei aita. Kui ma küsin, et miks te siis võtate, vastatakse, et igaks juhuks. Aga sellega tehakse suur viga. Rohtu tuleb võtta ikka siis, kui see aitab,” manitses Kreis.

Kui inimene on leidnud endale käsimüügiravimite hulgast midagi, mis migreenihoogude puhul valu leevendab, ei ole Kreisi sõnul arsti juurde minek tingimata vajalik. Kindlasti peaks arsti juurde minema aga siis, kui peavaluhood on nii sagedased, et valuvaigisteid tuleb võtta ühes kuus rohkem kui seitse korda. Siis on vaja püüda koos arstiga välja mõelda mõni muu lahendus, kuidas valusid leevendada.

Kaht sarnast migreeni pole olemas

Migreen on väga varieeruv haigus, millel võib olla lõpmatul hulgal erinevaid esinemisvorme. Vähe sellest, et iga migreeni all kannataja haigus on isesugune, võivad ka sama inimese migreenihood erinevad olla. „Kuni selleni välja, et on olemas ka ilma peavaluta migreen. Tegelikult me ei tea isegi seda, kas see kõik on üldse üks ja sama haigus,” sõnab dr Andrus Kreis.

Üldiselt jaguneb migreen auraga ja aurata migreeniks. Esimese puhul esineb enne peavalu ja selle ajal sümptomeid, mis võivad olla ülimalt mitmepalgelised (vt graafikut). Aura sümptomid sõltuvad sellest, mis piirkonnas ajus pidurdusprotsessid rakkudes algavad. Kõige tüüpilisem on visuaalne aura, kus inimese vaateväljas on sageli värvilised sädemed, siksakid. „Peale selle esineb ühe kehapoole tuimust, sipelgate jooksmise tunnet, harva isegi halvatust,” kirjeldas Kreis. Peavaluhoog võib kesta neljast tunnist nelja päevani.

Mõnel inimesel on peavalud regulaarselt, mõnel aga väga erinevate vahedega. Kreis teab juhtumit, kus 50-aastasel inimesel hakkasid peavaluhood, mida ta viimati oli tundnud teismelisena. „Mõnel inimesel on kord auraga migreenihoog, siis järgneb mitu hoogu, kus aurat ei ole, aga siis tuleb see jälle,” kirjeldas Kreis.