Peaminister Edgar Savisaare nõuniku Vladimir Juškini päevik 1990: võimatu on oletada, et nad nõustuvad Eesti lahkumisega NSV Liidust
1990
23. august neljapäev
Täna algasid Kremlis Eesti Vabariigi ja NSV Liidu Ülemnõukogu ning Ministrite Nõukogu esindajate läbirääkimised NSV Liidu ja Eesti suhetest. Minu ees laual on täna Moskvas allkirjastatud nende läbirääkimiste organisatsiooniline kava ja kalenderplaan, kus nähakse ette juba oktoobri lõpuks koostada NSV Liidu ja Eesti Vabariigi suhete lepingu projekt. Pooled hakkavad läbirääkimiste laua taga kohtuma iga nädal (reeglina neljapäeviti kell 11). Veelgi enam, pooled nõustusid, et läbirääkimiste tööplaanis ja vastu võetud dokumentides kasutatakse Eesti poole kaht nimevarianti: 1) NSV Liidu töögrupi dokumentides „Eesti”, 2) Eesti delegatsiooni dokumentides „Eesti Vabariik”. Nimekuju „ENSV” ei ole protokollis, ühiskommünikees, organisatsioonilises kavas ega kalenderplaanis. Seda ei kasutatud ka läbirääkimistel.
Oluline: Moskva-1 nõustus alustama läbirääkimisi ilma eeltingimusteta. Miks? 1) Riugas, et vähendada Eesti läbirääkimiste protsessi tempot Jeltsiniga. 2) Võimatu on oletada, et nad nõustuvad Eesti lahkumisega NSV Liidust.
Moskva-1 teab tingimata Eestimaa Rahvarinde (ERR) 1990. aasta 11. aprilli pöördumise põhiprintsiipe, mis on delegatsioonide juhtidele aluseks Eesti Vabariigi ja NSV Liidu läbirääkimistel:
a) ERR lähtub tõsiasjast, et alates 16. juunist 1940 on Eesti okupeeritud riik,
b) ERR on kategooriliselt vastu liidulepingu allkirjastamisele,
c) ERR peab Eesti ja Vene NFSV piiri muutmist 1945. aastal ebaõiglaseks ja teeb ettepaneku piiriküsimus vastastikuste huvide vaimus läbi vaadata, lähtudes seejuures 1920. aasta Tartu rahulepingu sätetest,
d) ERR on kategooriliselt topeltkodakondsuse vastu.
Vladimir Juškin, Foto Anna Aurelia Minev
Ja praegu kuulub võim Eestis valitsusele, mille on formeerinud Eestimaa Rahvarinne. Võimalik, et taandumised läbirääkimistel (loobumine eeltingimustest, nimekuju „ENSV” mahavõtmine) on tehtud arvestusega, et Savisaare valitsus kukub. Kuidas saab püsima jääda valitsus, keda ründavad vasakpoolsed, rahvusradikaalid ja internatsionalistid? Hädavajalik: 1) venitada läbirääkimisi NSV Liiduga, 2) näidata rahvusradikaalidele läbirääkimiste kaardipakist märgitud kaarte, 3) mitte segada internatsionalistidel läbirääkijaid ründamast.
Praegu me peame läbirääkimisi NSV Liiduga (võimukeskustega NSV Liidu sees) kolmel tasandil. 1) Eesti Ülemnõukogu delegatsioon peab läbirääkimisi NSV Liidu (Gorbatšovi) ja Vene NFSVga (Jeltsiniga). 2) Eesti valitsus peab kiirust koguvate Tallinna läbirääkimiste raames, keskusest mööda minnes läbirääkimisi liiduvabariikide valitsustega. 3) Peale selle kavatseb Eesti valitsus alustada läbirääkimisi üksikute suuremate regioonidega Vene NFSV sees.
Ma juba kandsin Savisaarele ette sellel keerulisel läbirääkimiste trajektooril balansseerimise põhimõtted. Esimesel tasandil on meil vaja läbirääkimiste protsessi maksimaalselt venitada, sest nomenklatuuri kõige konservatiivsema osaga päevakorra kõigis punktides kokku leppida ei ole praktiliselt võimalik. Teisel tasandil on vaja forsseerida läbirääkimisi ja saavutada Vene NFSVga lepingu allkirjastamine, sest nii me tugevdame Jeltsinit Gorbatšovi vastu (muidugi, kui nad mingil etapil ei ühine, mis on vähetõenäoline). Kolmandal tasandil peab läbirääkimiste kiirus olema kõige suurem, sest selgitanud rahvuslastele oma positsiooni NSV Liidu suhtes, tõestanud näitlikult, kuidas reformid Eestis toimuvad, tõestame me esiteks Eesti mudeli realistlikkust neile endile ja teiseks, kui me taplusest keskusega ei pääse, saame tuge nende toetusest.
24. august, reede
Hommikust alates tegelen Edgari homse (traditsioonilise laupäevase) raadioesinemisega. Jututeemaks on Eestis tekkinud vene väike- ja keskmine ettevõtlus.
Peamine mõte, mis tuleb viia vene ettevõtjateni, on järgmine:
Ma tahaksin rõhutada valitsuse seisukohta, mis seisneb selles, et luua vabariigi sees eeliseid tekkivatele vene ettevõtetele, mida asutavad kohalikud elanikud, ja luua teatud tõkked kapitali sissevoolule väljastpoolt. [---] Kui ei kontrollita teistest regioonidest tulevat kapitali sissevoolu meie vabariiki, siis võib välja kujuneda olukord, kus Eestis sündinud vene ettevõtjal ei ole midagi teha, sest kogu majandusruum on juba hõivatud piiri tagant tulnud ettevõtlikumate inimeste poolt.
25. august, laupäev
Eile õhtul (kell 21.30) leppisime kokku, et valitsusdelegatsioonide teistesse vabariikidesse saatmise otsus võetakse vastu täna.
11.45. Astun valitsuse istungisaali. Rahvast puupüsti täis. Vaatamata palavusele on kõik ülikondades. Ainult mina ja Juhan Hindov oleme särgiväel. Lähenen Savisaarele selja tagant ja panen lauale juba allkirjastatud valitsuse korralduse teksti. „Oota siin.” Käib liha- ja piimatoodete hindade arutelu. Palav. Avatud on sisehoovipoolne aken. Lõpuks kuulutab Savisaar välja vaheaja, kutsub osa ministreid ja minu enda juurde. Seame end sisse esimeses külalisteruumis (kuldses saalis). Edgar Savisaar esitab sõitude kava. Kõik nõustuvad. Lepime kokku koostöös. Mina pean Marju Lauristiniga kell 17.00 tema juures kokku saama, et lõplikult redigeerida „isiklikku pöördumist”.
Kohtumine nihutatakse edasi kella 18.15-le. Algab vastuvõturuumis ootamine, sest Marju Lauristini ei ole ikka veel. Samal ajal toimuvad Kadriorus Eesti delegatsiooni (Ülo Nugis, Marju Lauristin, Indrek Toome, Jüri Raidla jt) läbirääkimised Vene NFSV delegatsiooniga, kes teel Lätti oli Eestisse sisse põiganud. Delegatsiooni juhib majandusteadlane ja akadeemik, Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu vabariikidevaheliste suhete, regionaalpoliitika ja koostöö komitee esimees Aleksandr Granberg.
Lõpuks otsustab Savisaar ka ise Kadriorgu sõita, et seal koos Marju Lauristiniga läkituse tekst läbi vaadata. Sõidame. Aga seal käib suveaias juba täie hooga Taani delegatsiooni vastuvõtt. Orkestrit dirigeerib Eri Klas, laulab koor, juba sirutavad jalgu baleriinid, ringi jooksevad kandikutega ettekandjad; pargiteedel liikuvad külalised naudivad õhtuseid aroome, alkoholi, lõhnastatud naisi ja muusikat.
Edgar Savisaar tormab lennult koos ihukaitsjatega sinna .... otsima Marju Lauristini. Mina jään alla halli, sest ei ole protokolli kohaselt riides.
Ootamine venib pikale. Lõpuks tuleb Marju Lauristin trepist alla, pükstes ja jakis nagu ikka. Patsutab mind õlale, et mida sa siin teed. Selgitan. Siis küsin, kuidas lõppes jututuba Venemaa delegatsiooniga. Ootamatult Marju Lauristin solvub, mõistmata mu reaktsiooni põhjust. Selgitan, et minu meelest on need läbirääkimised ainult Boriss Jeltsini mäng Mihhail Gorbatšovi vastu. Kui mängida neid läbirääkimisi ja aega venitada (komisjonid, komiteed jms), hakkab Mihhail Gorbatšov närvitsema ja ... vigu tegema.
Aga Marju Lauristin teatab uhkusega, et lepingu projekt on juba valmis, erimeelsusi on vähe, ehk juba septembrikuise istungi ajal Moskvas algavad kuulamised. Lõppude lõpuks „konflikt” laabub ja ma teen ettepaneku see kirjutada minu asjatundmatuse või rumaluse arvele.
Tuleb Savisaar, me tõuseme trepist üles ja hakkame tööle otse hallis. Marju Lauristin leidis minu tekstist ainult ühe koha, mis nõudis ümbertegemist. Savisaar leidis rohkem. Lepime lõplikus variandis kokku. Kella 22 paiku sõidan koos Savisaarega Toompeale. Algab vihmasadu.
27. august, esmaspäev
Valitsusevastaste jõudude peamised juhid Igor Šepelevitš, Jevgeni Kogan , Mihhail Lõssenko, Nikolai Aksinin , Ljudmilla Polištšuk ja Nikolai Solovei pöördusid täna avaliku kaebuse ning nõudmistega Mihhail Gorbatšovi ja Anatoli Lukjanovi poole. Nad ei ole rahul asjaoluga, et Eesti ja NSV Liidu läbirääkimistel ei ole nende esindajaid lülitatud Eesti ametliku delegatsiooni koosseisu. Veelgi enam, nad paluvad tunnistada oma volitusi kui läbirääkimiste poole omi juhul, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu keeldub läbirääkimistest.
Just sel päeval, kui moodustati TKÜN, soovitasin ma Igor Šepelevitšil ja tema aatekaaslastel tegelda reaalse ja neile tuttava tööga – toota rahvatarbekaupu. Nemad aga valisid poliitika. Ja selles hasartmängus, näib nii, panustasid valele hobusele.
Täna sai täiesti selgeks, et Eesti valitsuse noot k. a. 11. juulist anti NSV Liidu välisministeeriumist üle Gorbatšovile. Anti üle hoolimata aseministri märkusest, et Eesti Vabariigil ei ole veel staatust, mis võimaldaks pöördumisel nootide kasutamist.
Huvitav, millise välisministeeriumi kaaskirjaga noot Gorbile saadeti? Kas teda tõugatakse otsustavale tegutsemisele Baltikumis või hoitakse tagasi?
28. august, teisipäev
Boriss Jeltsin, naasnud eile ringsõidult riigis (Volga-äärsed ja Uurali autonoomsed vabariigid, Kuzbass ja Kaug-Ida), teatas, et pärast uue liidulepingu sõlmimist vabariikide vahel on NSV Liidu presidendi roll võrdne Suurbritannia kuninganna omaga.
Meie läbirääkimiste poliitika vabariikidega Moskva-1st mööda minnes muutus Jeltsini poliitikaga sünkroonseks. Kui tuleb resonants, siis selle amplituud viskab meid välja isegi uue liidulepingu orbiidilt. Oluline: meie idapoliitika peab olema häälestatud Jeltsini helihargi järgi.
30. august, neljapäev
Täna toimus Moskvas Eesti ja NSV Liidu Ülemnõukogu läbirääkimiste teine voor. Vastavalt läbirääkimiste organisatsioonilisele kavale ja kalenderplaanile pidid pooled täna arutama ning andma ajaloolis-õigusliku hinnangu Balti riikide NSV Liidu koosseisu lülitamise protsessile aastatel 1939–1940.
Eesti Moskva esinduse pressiatašee Andrei Birov teatas, et NSV Liidu Ülemnõukogu esindajate väitel olnud Eesti astumine NSV Liidu koosseisu vabatahtlik ja rahva tahteavalduse tagajärg. Lisaks tekkis vaidlus, kas delegatsioonide vahel käivad läbirääkimised või ainult konsultatsioonid. Siis palus Nugis, et Venemaa delegatsioon esitaks järgmisel kohtumisel volitused läbirääkimiste pidamiseks (Eesti delegatsioon oli oma volitused esitanud juba läbirääkimiste esimese raundi ajal).
Näib, et Gorbi lihtsalt venitab ja läbirääkimisi peetakse üksnes läbirääkimiste fakti pärast. Ta tahab Eesti juhtkonda talutada niisuguses läbirääkimistega pehmendatud olukorras uue liidulepingu allkirjastamiseni.
Oluline: meie taktikad langevad kokku (läbirääkimised läbirääkimiste pärast). Aeg töötab meie ja Jeltsini kasuks, aga Gorbi vastu. Savisaar peab seda selgitama Rüütlile ja Nugisele. Ainult neile kahele. Ülejäänud, eriti konsultandid, ei tohi näolt Lootuse maski langetada. Nagu nõudis Stanislavski : „Armastama peab kunsti endas, mitte ennast kunstis.”
1. september, laupäev
Aleksandr Kadilin teatas, et regioonidevahelise saadikutegrupi esindajad (Sergei Petinov & Co) sõidavad Moskvasse, et üle anda NSV Liidu juhtkonnale (Gorbatšovile ja Lukjanovile) ja Vene NFSV juhtkonnale (Jeltsinile ja Silajevile) kiri olukorrast Eestis.
Meile ega Moskvale midagi uut kirjas ei ole. Kiri on Jevgeni Kogani kongressidel peetud kõnede üleskirjutus. Siiski dokument.
2. september, pühapäev
Helistab Sergei Tšernov ja teatab, et tema Venemaa ajakirjanikest kolleegide andmetel olevat rühm Eestist pärit tundmatuid isikuid seadnud Leningradi oblasti territooriumile Komarovka küla alla, see tähendab Eesti Vabariigi 1920. aasta riigipiirile, piiripostid ja tõkkepuud.
Kui see on tõsi, järgneb kärgatus Moskvast. Aga meil käivad nendega praegu läbirääkimised. Tõsi küll, Eestis asuvatele Venemaa territoriaalse autonoomia initsiaatoritele on see hea uudis.
Edgarile tuleb meelde tuletada Jevgeni Kogani selle aasta jaanuaris antud intervjuud. Toona rääkis ta Eesti jagamisest põhja- ja lõunapiirkonnaks. Seejuures ta rõhutas, et „keegi kelleltki nõusolekut küsima ei hakka ja keegi ei saa sekkuda”. Kuid järelduse tegemiseks on peamise tähtsusega laused järgmised: „Eesti jagamine lõpetab sõjaseisukorra. Eesti eest keegi sõdima ei hakka.”
Koganil on absoluutselt õigus ühes asjas, et meie pärast keegi sõda valla ei päästa. Seda enam me peame lähtuma asjaolust, et olemas on stsenaarium (kas suuline või kirjalik) Eestist jõuga (võimalik, et sõjaväge kasutades) rahvusliku autonoomse moodustise eraldamiseks.
Aitäh Koganile. Keda on hoiatatud, see on kaitstud. Ent see tarkus aitab ainult neid, kes oskavad järeldusi teha.
3. september, esmaspäev
Täna on juba teada, et pühapäeva hommikul oli Kaitseliit korraldanud staabiõppused, mille käigus paigaldati Leningradi oblasti territooriumil Komarovka küla juures Eesti Vabariigi endisele piirile piiripostid ja tõkkepuud. Analoogilise aktsiooni katse tehti ka Pihkva oblasti territooriumil. Juba helistati Narvast ja teatati linnas levitatavatest kuulujuttudest, et Kaitseliidu aktsioon toimus vabariigi valitsuse teadmisel.
Savisaar tegi Raivo Varele ülesandeks koostada valitsuse avalduse tekst.
Muidugi võiks Moskvaga rääkida ka niimoodi nagu Kaitseliit, aga meid võidakse mitte mõista. Näete siis, meil on selliseidki jõude. Kuid nad ei määra ära valitsuse poliitikat.
-------------------------------------
5. september, kesknädal
Täna tehti valitsuse avaldus intsidendi kohta Leningradi oblasti territooriumil: Eesti Vabariigi valitsuse seisukoht Kaitseliidu aktsiooni kohta, mis korraldati laiendatud staabiõppuse sildi all Eesti Vabariigi endisel piiril.
Oluline oli järgmine:
Kõne all ei ole Eesti Vabariigi ametlik üritus.
Leningradi oblasti juhtkonnaga oli saavutatud kokkulepe hoiduda jõu kasutamisest ning teha sanktsioneerimata aktsioonide puhul hoiatus.
Kaitseliidu aktsioon oli salastatud, kuid seejuures täpselt ajastatud läbirääkimisteks Nõukogude Liidu, Vene NFSV ning Leningradi linna ja oblastiga.
Kaitseliidu korraldatud üritus vähendab ka Venemaa demokraatlike jõudude usaldust Eesti iseseisvuse kehtestamise protsessi vastu, süvendab šovinistlikke meeleolusid Eesti ja Vene NFSV piiriäärsetel aladel ning Kirde-Eestis, kus osa venekeelsest elanikkonnast ei ole end veel poliitiliselt määratlenud.
Kaitseliidu aktsiooni võib hinnata kui katset survestada Ülemnõukogu ja Eesti valitsust eelkõige sisepoliitilisest aspektist. Need sündmused kinnitavad ka valitsuse arvamust, et piiri tuleb hakata kontrollima.
Niisiis – tuleb hakata piiri kontrollima. Igast sinu vastu suunatud tegevusest peab oskama kasu lõigata.
Täna võeti Vilniuses Balti Riikide Nõukogus vastu kaks taktikaliselt tähtsat dokumenti. Balti riikide kolmik demonstreerib biatloni tagaajamise taktikat: jah, sprindi stardis me viivitasime, aga tulejoonel tulistame täpselt. Algas kahe Saksa riigi ühinemise protsess (leping allkirjastati 31. augustil 1990) ja me toetame seda palavalt, kuid teie, härrased, olete meid unustanud. Seepärast, olge lahked, avaldus:
Balti Riikide Nõukogu avaldab sügavat murelikkust seoses asjaoluga, et Saksamaa probleemi lahendust võidakse käsitleda kui Euroopas Teise maailmasõja tagajärgede likvideerimise lõplikku sammu, nii et Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi saatus võidakse jälle otsustada meie rahvaste selja taga.
Balti Vabariikide Nõukogu kutsub Teise maailmasõja liitlasriike – Suurbritanniat, Ameerika Ühendriike, Prantsuse Vabariiki ja eriti NSV Liitu – üles jätkuvalt pingutama Teise maailmasõja tagajärgede likvideerimisel, viivitamatult lülitama oma läbirääkimiste päevakorda Läti, Leedu ja Eesti täieliku riikliku sõltumatuse taastamise küsimus ja pidama läbirääkimisi meie riikide kohustuslikul osavõtul.
Teine sihtmärk oli Mihhail Gorbatšov:
NSVL, Moskva, Kreml
NSV Liidu presidendile M. Gorbatšovile
Lugupeetud härra president!
Meie, Läti Vabariigi, Leedu Vabariiigi ja Eesti Vabariigi juhid, Balti Riikide Nõukogu nõupidamisest osavõtjad, teeme Teile ettepaneku kohtuda 11. septembril 1990 või mõnel muul Teile sobval ajal kõrgemal riiklikul tasandil (6 + 2 või 9 + 3 järgi), et põhimõtteliselt arutada meile ülitähtsaid probleeme ja meie tulevasi suhteid.
Niisugusel kohtumisel me teeme ettepaneku arutada:
1. ühelt poolt Läti, Leedu ja Eesti ning teiselt poolt NSV Liidu poliitilisi suhteid,
2. Balti riikide majanduslikku koostööd NSV Liiduga,
3. teisi reguleerimist vajavaid küsimusi, mis on seotud Läti, Leedu ja Eesti sõltumatuse taastamisega.
6. september, neljapäev
Eile saatis Savisaar telegrammi Silajevile, milles ta avaldas kahetsust ühiskondliku organisatsiooni Kaitseliit liikmete grupi huligaanse tegevuse pärast k.a 2. septembri öösel Leningradi oblastis Komarovka küla piirkonnas.
Võib öelda, et intsident on ammendatud ja ära kasutatud valitsuse huvides (kontrolli kehtestamine piiril).
Vladimir Juškin „Peaministri nõuniku päevik. Aprill 1990 – jaanuar 1992“, kirjastus Varrak 2016
