Nii et selles suhtes on inimene väga suur egoist ja annaks taevas, et kõik saaksid õigesti aru sellest egoismi ideest. Meil on siiamaani egoismina ja egoistina mõeldud midagi negatiivset, midagi küüned enda poole, aga tegelikult see nii ei ole.
Maailm saab paraneda ainult lähtudes indiviidist. Kui inimene ennast ise sisemiselt hakkab parandama, siis tema kaudu paraneb maailm. Ja meie praegune peamine viga selles ajaloolises väga pikaajalises protsessis on see, et me tegeleme kogu aeg teistega, selle asemel et tegelda endaga. Ja sellepärast ma olengi no mitte uhke, aga ma olen väga endaga rahul, et ma olen egoist, suur egoist, sest ainult selle kaudu ma saan teisi abistada. Kui ma ei oleks egoist, ma oleksin haige, hädine, ma ei oleks endaga rahul, minu eneseteostus oleks kusagil väga madalal, nulli lähedal. Kõigepealt me peame eneseteostuse paika panema ja me peame endaga rahul olema, et midagi saavutada. Ja alles siis, kui midagi saavutame endas, enesevalitsemises, enda paikapanekus, mõtete analüüsis, selekteerimises, tähendab: kui ma olen oma kvaliteeti parandanud, alles siis ma saan teist inimest aidata.

Ja ma pean olema teadlik oma mõtete kulust, ma ei saa niimoodi, et ükskõik missugune mõte läbib ja läheb sinna ja ma jälgin – aga see oli võib-olla kadedus naabri peale, et tal on suurem maja või noorem naine või uhkem auto või midagi niisugust. Tähendab, kui need mõtted ilmuma hakkavad, siis me ei tohi lasta meelest minna, et 5/6 nad ju lõhuvad mind, kui nad on mõeldud naabri lõhkumiseks, teda ainult 1/6! See ei ole loogiline. Tähendab, mõtted tuleb korda panna.

Midagi ei muutu lähema 3300 aasta jooksul. Me võime seda uskuda või uskumata jätta, kõik see ei loe midagi. Aga selle teooria raamides toimub kõik edaspidine samuti nagu on viimased 3500 aastat toimunud, st normaalne olukord on sõda ja ebanormaalne on rahu. Viimase 1000 aasta jooksul on olnud 90 aastat rahu. See kestab edasi. Ja seda saab parandada mitte misjonitegevusega. Nii nagu paavst saatis välja 13 6000, kui ma ei eksi, või isegi rohkem misjonäri üle kogu maailma, et olukorda parandada. Ma tunnen talle kaasa, aga sellega ei paranda midagi. Saab parandada ainult, kui meie igaüks seesmiselt paraneme, st kui me hakkame vähem negatiivseid mõtteid mõtlema.

Gunnar Aarma „Saada õnnelikuks“ ilmus Maalehe ja Varraku raamatusarjas „Tarkusepuu“