2. Helga ja Henn Nõu. Helgale meeldib arvamust avaldada ja endale kindlaks jäämine sai otsustavaks ka siis, kui 23aastane Enn Nõu ta eesti õhtugümnaasiumi sügispeol poolkogemata tantsima võttis. Kogemata sellepärast, et tegelikult kummardas Enn hoopis ühe teise tüdruku ees, aga selleks ajaks, kui ta oma sügavast kummardusest jälle püsti tõusis, oli soovitud neiu kadunud ja Enn vaatas otse Helga ümmargustesse ehmunud silmadesse. “Mis tal üle jäi! Tegi head nägu ja üsna kohe sattusime suurde vaidlusesse Ungari revolutsiooni teemadel,” naerab Helga. “Koguni nii suurde, et tantsisime õhtu lõpuni ja mõne aja möödudes olime juba abielus.”

3. Margit ja Urmas Sutrop. Urmas: “Meil oli ajakirjanduslik tutvus – ajakirjandustudeng tuli minu juurde lugu tegema.” Margit: “Mul soovitati kirjutada huvitavast noormehest teoreetilise bioloogia ringist. Vestlesime ülikooli peahoone kohvikus. See oli raske intervjuu, sest Urmas oli väga kidakeelne. Aga ma polnud varem nii tarka meest näinud.” Kuidas teineteist võlusite? Margit: “Urmas jumaldas vanu raamatuid. Kui ta mulle külla tuli, laenasin alumise korruse naabrilt vanu Loomingu numbreid ja sättisin kohvilauale.”
Urmas: “Huvi vanade asjade vastu on meil siiani ühine: alustades raamatutest kuni ukselinkide ja -nuppudeni ning vanade majadeni.” Margit: “Kui Urmas tuli minu 20. sünnipäevale, kinkis ta mulle kimbu väikseid valgeid maarjalilli ja isetehtud luuletuse. Ma ei tea, kas see oli spetsiaalselt mulle kirjutatud.” Urmas: “Ikka oli.”

Margit ja Urmas Sutrop. Foto Tanel Meos

4. Ülle ja Harri Kingo. Harri: “Kohtusime ööklubis Amigo. Ta jäi mulle tantsupõrandal silma: hea figuur, omapärane nägu. Mõtlesin, et kui naine tantsib nii vabalt, siis ta ei saa loll inimene olla. Kaval, nagu ma olen, tegin ettepaneku, millest ta ei saanud keelduda: “Ma tahan sulle kinkida oma luulekogu.” Saime järgmisel päeval kokku. Mulle tundub, et sellele kohtumisele tuli Ülle küllaltki skeptiliselt... Aga siis millalgi käis kiiks ära.”
Ülle:“Meile sõbrannaga meeldis käia Amigos tantsimas, seal olid väga head bändid ja ma armastan tantsida. Harri eristus sealsest seltskonnast, oli omaette, vaatas, jälgis. Ma tundsin, et... Et midagi on õhus. Harri puhul ei saa öelda, et eesti mees on tantsulõvi – tema ei tantsi üldse. Ja n-ö kohustusliku tantsu tegi kõigepealt hoopis minu sõbrannaga.”

5. Aita Kivi. “Minnes Mattiga esmakordselt kohtuma, ettekäändeks intervjuu tema uue näitusega seoses, meenus korraga – täna on ju reede, 13. august! Sama päev, mil 22 aastat tagasi sain tuttavaks oma poja isaga. Ikka väga kiiresti käis läbi pea mõte – kas see võiks nüüd olla saatuslik märk? Et üks oli esimene, teine viimane… Igatahes ma olengi järgnevad aastad seda uskunud ja vastavalt ka käitunud.”

6. Sirje ja Janno Põldma. Sirje: “Tahaksin küll öelda, et kohtusime viiulikontserdil või raamatukogus, aga... me kohtusime Pirita restoranis. Tol ajal sellele hästi ei vaadatud. Vanemad inimesed ütlesid ikka, et ega restoranist õiget meest leia.”Janno: “Sirje oli maalt – Iisakust. Temale öeldi. Linnas nii ei räägitud.”
Sirje: “Juhtus nii, et mina olin Pirita restoranis sõbrannaga koos õhtut veetmas ja Janno oli sõbraga. Kui õhtu hakkas lõppema, saadeti mulle lauda lilled. Mina olin muidugi väga meelitatud. Läksin tänama ja... tänan siiamaani.”

7. Oksana ja Johannes Tralla. Oksana: “Mul tuli just välja tantsulavastus “Kass ennustab tulevikku inimesest paremini” ning olin selle tõttu päris palju suhelnud ajakirjanikega. Johannes pöördus minu poole hoopis muu küsimusega ja jäi kohe silma. Lisaks kõigele võlus tema energia ja positiivsus – tundsin, et olen seda vajanud.” Johannes: “Esimest korda kohtusime telefoni vahendusel, kui üritasin Oksanat veenda, et ta tuleks saatesse “MI” rääkima balletilavastusest, mida ta veel näinud ei olnud. Kuna olin läbi helistanud kõik kriitikud ja kellelegi see päev ei sobinud, olin lootust kaotamas. Pärast pikka veenmist oli Oksana nõus ja nii kohtusime õige varsti telemajas, kui ta tuli enne saate salvestamist etenduse videot vaatama. Graatsiline ja siiras Oksana ETV umbses montaažitoas jäi kauaks meelde. See pilt osutus väga tähtsaks, paari kuu pärast kolisime kokku.”

Johannes ja Oksana Tralla.Foto Ester Vaitmaa

8. Pille ja Jaak Lill. “Õppisin konservatooriumis ja Jaak hakkas TPId lõpetama. Tol ajal oli komme, et konsi tüdrukud ja tipi poisid pidasid koos pidusid. Tähistasime kursaõdedega minu sünnipäeva. Ma ei julgenud Jaagule ise helistada, sõbranna helistas. Ja Jaak, julge poiss, tuligi kohale. Pidutsesime öö läbi, hommikul aknalaua peal andsime musi, päike hakkas just tõusma ning mina ütlesin pärast kursaõdedele, et “taevas oli nii sini-sinine...”. Sellest päevast alates jäimegi kokku ja oleme siiamaani koos!”

9. Ilme ja Riho Kuld. Riho: “Õppisin kunstiinstituudis, vist teisel kursusel, kui ühel päeval sattusin instituudi hoovil kokku tõeliselt kauni neiuga – sinakashall mantel, pikad pruunid juuksed. Selja tagant kiikasin, säärejooks ka hea. Ilus tüdruk oli.”Ilme: “Olid minust kaks kursust ees, kui õppima tulin.” Riho: “Aasta pärast olime abielus, rohkematest tüdrukutest pole ma huvitunud.”

Eestlase lausutu ei vahuta romantikast. Kui öeldakse, tuleb see hingepõhjast ning puudutab sügavalt. Tundub lausa, et peatükkidesse “Armastuse argipäev” ja “Kuidas suhet hoida?” ongi tänu nii paljudele kogemustele saanud kirja pika ja õnneliku kooselu saladus! Sest armastus ON kõige tähtsam. Sellesse raamatusse on kogutud Eesti Naises viimasel kümnel aastal ilmunud artiklitest pärit tsitaadid, mis kõnelevad armastusest, teineteise leidmisest, pulmadest, abielust, armastuse argipäevast ja õnnetundest. Aitäh kõigile, kes kõnelenud, ning kõigile, kes küsinud ja talletanud!

"ARMASTUSE AEG", Ajakirjade Kirjastus AS 2015
http://www.raamat24.ee/-armastuse-aeg/