Sealjuures oleme me naised ja mehed koos enda juurde kuuluvate rollidega. Mulle väga meeldib meie Eesti psühho­loogi Katrin Saali Sauli mõttepainutus naise arhetüüpidest: igas naises võiks olla oma osa Tütar­lapsel, Armastajal, Kuningannal ja Perenaisel. Me kõik võime end leida mingil eluhetkel ainult ühest rollist – Perenaine. Seekordses ajakirjas on juttu aga meeste rollidest ja teinekord näib, et ehk on meestel isegi keerulisem endas eri tahke üles leida.

Nii on ka vananemisega. Jah, noore naise ilu on kaduv ja mehe välimuse muutumine ea suurenedes pole niivõrd oluline. Samas tundub, et meestel on keerulisem leppida vananemisega kaasneva füüsilise kuhtumisega. “Ka minul on puusas artroos ja jalkat ma enam mängida ei saa. Juba mitu aastat ärkan öösiti üles, sest pean vetsus käima,” kirjutab mehe vananemisest Mikko Fritze. Mikko ja tema vendadega pildistatud fotoseeria on äge! Flirdib glamuuri, mehelikkuse, naiselikkuse ja vananemisega. Lahe, kui mehed võtavad vanusenumbri kasvamist enese­iroonilise lusti ja elurõõmuga.

Loen Kaja Kallase “meediapäevikust”, kuidas meie naispeaministrist on saanud Ukrainas käiva sõja valguses arvamus­liider ja poliitika mõjuisik kogu maailmas. Märtsist aprilli lõpuni on Eesti peaminister kas ise esinenud või on teda välisaja­kirjanduses tsiteeritud umbes 11 500 korda. Olen uhke, et meil on julgust rääkida ja olla nähtav. Meil on kogemus, mida jagada.

Julgeme olla!