“Õnn on kompromiss,” ütleb kaane­kangelane Eva Luigas paarisuhte kohta. Eva ise tundub küll kompromissitu nagu punane pintslitõmme. “Argipäev peab olema tore,” ütleb ta ja seletab, kuidas hoiab suhet elukaaslase Aivariga.

“Aivar, kes sai võetud selleks, et ta tooks hommikul kohvi voodisse, on slikerdanud nii, et läheb pesema ja hoopis mina teen kohvi. Siis pikutame kolmveerand tundi voodis ja joome kohvi. Et oleks rahulik ärkamine, ärkan varem, ei karga hullunult üles ega kaabi tööle,” räägib Eva. Temas on stand-up-koomiku kvaliteeti.

Jah, tõesti, suhted tuleb ilusaks elada.

“Noorena ei oska naised oma ilu hinnata. Põevad mingite pseudoprobleemide käes,” ütleb kunstnik Tiina Tammetalu. Olen sama mõelnud. Ainuüksi noor olemine on ilus.

Vanusega aga tekib mõistmine, et me pole ilusamad ega koledamad viis või kümme kilo või viis või kümme aastat teistsugusena. Mitte inimesed meie ümber, vaid me ise seame enda piirid ja ehitame oma vanglad.

Edasi lugemiseks: