Jaan Sudak

“Mia nägi unõs. Uni ja unenäod eesti rahvapärimuses”


Varrak
"Mia nägi unõs..."

Kohe alustuseks ütlen, et see pole esoteerika ega muidu hambasse puhumine. Autor on folklorist, kes on uurinud põhjalikult kihnlaste unefolkloori. Mismoodi unenägudesse suhtutakse, mis lugusid sinna juurde räägitakse ja mida neist välja loetakse. Miks peaks matust unes nähes pulmi saama või magusa saia unes nägemine pahandust tooma, seda teavad vaid kihnlased, kes tänini oma unedesse ja neis sisalduvatesse sõnumitesse tõsise tähelepanuga suhtuvad. Autor lisab lugudele ka tähelepanekuid eestlaste unefolkloorist laiemalt. Minul isiklikult Kihnu ja kihnlastega siiani suuremat tegemist pole olnud, raamat tekitas aga sügava sümpaatia ja huvi selle saarekese inimeste ja eluolu vastu.

Nicola May

“Väike nurgapood”

Tõlkija Raili Puskar
Pegasus

"Väike nurgapood"

Rosa on kasvanud lastekodudes, ta ei tea midagi oma perest ega vanematest. Ühel ilusal päeval saab ta päranduseks poekese väikeses suvituslinnas. Kaasakiskuv lugu lahkab nii elu heledamat kui ka tumedamat poolt, kus nii alkoholi, saatuslikke vigu, armastust ja petmist, armukadedust ja andeksandi. Inimlik, soe ja ladus “naistekas”, nüüd on eesti keeles olemas ka raamatu teine ja kolmas osa: “Taaskohtumine” ja “Kingitus”.

Katrin Pauts

“Tallinna tume. Tavaliste inimeste väikesed nurjatused”


Varrak

"Tallinna tume"

Kellele ei meeldiks lugeda novelle, mille tegevus toimub n-ö naabermajas või kodutänaval, ühesõnaga oma kodu­linnas, oma ukse all. Sõgedad lood, mille käivitab kellegi kadedus, kuulsusejanu, võimuiha või kättemaks. Peategelased on tõesti tavalised inimesed, mehed, naised, noored, vanad, aga neil kõigil on loo toimumise hetkel mingi jama, mis vajab klaarimist. Autoril jagub kiiksuga musti stsenaariume kõigi jaoks.

Silvia Pärmann

“Kusagil maailma lõpus”

Varrak

"Kusagil maailma lõpus"

Autor on tuntud rännufotograaf, keda ei paelu turismimagnetid, vaid paigad, kus elu pakub teistsuguseid välja­kutseid. Mungaklooster Põhja-­Makedoonias, küpses eas merineitside kogukond Lõuna-Koreas, nädala­pikkune matuseorgia Indoneesias... Terav pilk on jäädvustanud detaile, inimsuhteid, kultuuri- ja ajaloolisi nüansse. Rännumärkmeist on sündinud novellilaadsed lood, mida loomulikult illustreerivad meisterlikud fotod.

Ilja Ilf, Jevgeni Petrov

“Õilis isik”


Tõlkija Sulev Hallik
LR Kuldsari

"Õilis isik"

Legendaarse kirjandustandemi pilafilosoofiline jutustus räägib Filjurini-­nimelisest ametnikust, kes ühel päeval kogemata varastatud seebist nähtamatuks muutub. Tema pidev võimalik juuresolek süütab linnakeses tõelise puhastustule, kus pattudest vabanemise käigus kogu senine elu pea peale pööratakse. Lugu toob esile lõputu jada jaburate nimedega sama jaburaid kangelasi, kes kõik kokku moodustavad tausta nepiaegse Venemaa eluolule. Uustrükile kirjutas saatesõna Irina Belobrovtseva.

AJALUGU

Tiina-Mall Kreem, Triin Kröönström, Isabel Aaso-Zahradnikova, Hilkka Hiiop, Anneli Randla

“Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas”

Eesti Kunstiakadeemia

"Christian Ackermann"

Igas mõttes kaalukas teos annab ülevaate 17. sajandi Eesti ühe kõige olulisema puunikerdaja kirevast elust ja loomingust. Königsbergist pärit, ent oma loomeelu Eesti ja Tallinnaga sidunud Ackermanni elukäik näitab ilmekalt, mida tähendas olla andekas ja ambitsioonikas kunstnik tsunftisunni kujundatud kitsarinnalises maailmas. Suure ande ja tugeva karakteri toel tõusis Ackermann vabameistri staatusse. Tellimuste rohkusest hoolimata tuli tal aga suure pere elatamiseks aastaid maadelda võlgadega, alles Tallinna toomkiriku altariseina valmimine tõi ellu stabiilsuse. Kaunilt kujundatud raamat pakub võimaluse nautida barokiajastu suure meistri imelist loomingut.

ENESEABI

Mihkel Raud

“Võtku homme mind või saatan”


KAVA kirjastus

"Võtku homme mind või saatan"

Raamat algab intrigeeriva ülestunnistusega – Mihkli naise mõtted on teise mehe juures. Mihkel sööstab hotelli, kus ta püüab suits suitsu järel kimudes luua oma peas selgust, mis läks viltu ja kuidas edasi toimida. Autor on töötanud läbi ka hulga populaarteaduslikku kirjandust, mis annab raamatule eneseabiõpiku mõõtme. Lugejana kujutan ette meest, kes pusib paarisuhte kallal ning kellele Mihkel patsutab julgustavalt õlale, vahendades oma arusaamist meestest ja naistest. Naislugejale aga on see huvitav võimalus rännata kaasa ühe mehe mõttekäikudega, üllatuda meeste maailma erinevusest ja saada seedimiseks-õppimiseks ahhaa-elamus. Heidit Kaio, ajakirjanik