Eesti meelesõõlaja ehk psühhoanalüütiku vaatenurgast ei eristu soomeugrilasest (edaspidi sugrilane) isa ja ema teineteisest nii teravalt, kui seda indoeuroopa (edas­pidi igermaani) psühhoanalüüsi teooria väidab: et ema toob lapse ellu hingestatud tundeelu ja isa loogiliselt mõtestatud tähendused. Sugri maailmas on mõlema vanema mõtlemisviisid olnud ja on praegugi animistlikku laadi, kusjuures ema on enam kallutatud inimsuhete hingestatuse poole ja isa rohkem ümbruskonna ehk looduse hingestatuse poole.

Terve meele ja küpse hingega sugri isade kõrval kasvavad poisid tõelisteks hambameesteks, kes on suhetes vastutusvõimelised ja oskavad vajadusel ka mängida – kuna nad on võimelised tegelikkust mõttekujutustest eristama.

Samastumine isaga

Kuna sügavamaid teadmisi tänapäeva sugrilaste pereelu kohta napib, siis vaatame, kuidas igermaanid isa ja poja suhet näevad.

Esimesed raskused meheks kasvamises võivad tekkida vanuses 5–7 aastat, ajal, mil poeg hingeliselt ja vaimselt emast eraldub ning vajadus isa järele tõuseb haripunkti. Pojale on oluline viis, kuidas isa on poja jaoks olemas – ehedalt, siiralt ja mehe moodi. Katsumuseks võib poisile saada olukord, kui isa puudub või ta on olemas, kuid hingetu.

Edasi lugemiseks: