Kui pärismaailma pakutav aines pole inspireeriv, on tore unistada oma eluplaanist. Mõtiskleda koos kaas­teelisega või omaette. Panna hullu! Fantaasia ei pea ühestki otsast olema realistlik, see võibki olla muinasjutt. Aga samas, unistused võivad minna täide! Tõsi, enamasti omal moel, väikese vimkaga.

“Jaa. Disainerirõivad ja Ferrari – kanad ja peenramaa,” vastab näitlejanna Mari Abel ajakirjas küsimusele, mis on tema eluplaan. Ta kujutleb end tulevikus lõbusa vana naisena Pariisis kohvi luristamas ja tiramisut mekkimas ning Eestis oma põllulapil koos kanadega siblimas.

Olen aastaid kujutlenud, et kui saaksin kolme lapse kõrvalt lugeda diivaninurgas juturaamatut ja sekka tukastada, oleks õnn minu õuel. Nüüd aga, keskealisena, kui lapsed juba on suureks saamas või saanud, olen hakanud tegelema lohe- ja lainesurfiga. Mul ei tule see kuigi hästi välja – enamasti olen vee all, nina vett täis. Aga see on nii äge! Ja füüsiliselt nõudlik. Teen koroonavanglas trenni, kujutledes, kuidas vees tulevad asjad paremini välja. Unistus motiveerib mind praegu tegutsema.

Kõik lood ajakirjas on ägedad, aga seekordses on mitu minevikku piiluvat jutustust. Võtame või vapustava Rita Raave! Ja Ülo Vinter – ma polnud teadvustanudki, et tema on loonud suure osa mu lapsepõlve muusikalisest taustast. Ning 2019. aastal ootamatult lahkunud klaasikunstnik Ivo Lill, kelle töid olen läbi aegade imetlenud.

“Olles kahekümne aasta jooksul aktsiatega sehkendades arvestataval määral raha kaotanud, on mul mõned tähelepanekud, mida järgides võib olla täiesti kindel: edukas rahast ilmajäämine on imelihtne!” ütleb Mart Kuusk. Palusin hõimlasel jagada kogemusi neile, kel teisest pensionisambast väljudes on entusiastlik plaan ise aktsia­turgudel õiendama hakata. Mardi enese­irooniline tagasivaade on lugemist väärt ainuüksi selleks, et mõnusalt naerda.

Otsige põhjust, et naerda!