Evelin Ilves ei saa ega hakka saama presidendiproua “pensioni”, kuigi tal võiks olla selleks õigus. Üheksa Kadri­oru aasta eest ei arvesta riik talle ka rahvapensioni, sest tema eest ei makstud sotsiaalmaksu.

Seaduse osa, mis käsitleb presidendi kaasat, on justkui 19. sajandist. Eeldatakse, et ta ei käi tööl, küll aga osaleb riiklikel visiitidel ja võtab vastu meie riigi külalisi. On ülalpeetav. Tema eest ei maksta sotsiaalmaksu ja presidendi ametiajal töölt eemal oldud aastate eest ta vanaduses pensioni ei saa. Kehtivas seaduses pole ka kirjeldatud olukorda, kui president peaks lahutama. See ei ole peegeldus 21. sajandi ühiskonnast, kus 40 protsenti abieludest lahutatakse.

Jah, Kroonika esikaanel ilmus foto võõrast meest suudlevast Evelinist. Kuus kuud pärast foto ilmumist jõustus lahutus, kuid ma ei tea mitte ühtegi paari, kes oleks sellisel põhjusel valinud lahkumineku valusa tee. Kaheksa kuud pärast lahutust abiellus president uuesti. Ainult väga elukogenematud rahmeldavad sellise tempoga, kui just uus armsam pole juba silmapiiril...

Kui küsida tänaval, kes on Evelin Ilves, olen kindel, et kõik vastavad: endine presidendiproua. Selles rollis oli ta seni ametis olnutest kõige nähtavam. Riigi silmis ei ole ta aga mitte keegi, lihtsalt üks naine.

Lõpetuseks imetlevad tänusõnad julguse eest Kajale, kes poseerib fotol, näidates operatsioonil eemaldatud rinda. Ütles, et teeb seda, mõeldes naistele, kes võivad sama­sugusesse olukorda sattuda. Olen mõelnud, et meie aja Eesti Naise ajakirja üks missioone võiks olla, et naised tunneksid end oma kehas hästi, sõltumata asjaoludest.

Toetame üksteist!