Sellelaadseid lugusid on küllap paljud kuulnud. Leidub neidki, kes saavad päris vanaks inimeseks (vale)teadmisega, et nende isa oli surnud juba nende sündides. Aimamatagi, et nad tegelikult oma bioloogilise isaga elu jooksul kohtusid, isegi kuigivõrd suhtlesid – väike riik ju! Mõni ema räägib tõe välja alles iseenda läheneval elulõpul. Mõni ei räägigi. Aga kas laps, ükskõik kui vana ta tõde kuuldes on, suudab ema käitumist lõpuni mõista? Päriselt andeks anda? Näiteks seda, miks hävitas ema kõik isa kirjad ja fotod? Ja kas isa mõistab ja andestab, et ta isegi ei aimanud oma lapse olemasolu?

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid