Jah, me oleme otsustanud oma maakodu maha müüa! Mitte et hädasti oleks raha vaja või üldse enam midagi teha ei jõuaks, aga… lihtsalt üle pea on see kõik märkamatult kasvanud. Maad on koos metsaga küll ainult paar hektarit, aga isegi kui hoida vaid sissesõidutee, majaümbrus ning õueala heinamaaks muutumast, kulub mu mehel muruniitmisele pool päeva. Et kõik tõeliselt korras oleks, tuleks ka põõsa-aluseid trimmerdada – ja lihtsalt niisama olemiseks siis enam aega ei jääks, enne tuleb linna tagasi sõita.

Metsikuse rahu

Kui me selle talu ligi kakskümmend aastat tagasi ostsime, elasime korrusmaja korteris ja vajadus oma maatüki järele oli suurem kui hilisemail aastail linna teises otsas, aedlinnas elades. Siiski pole ükski teine paik tekitanud sellist tunnet, mis mind siia saabudes alati lausa rabab: vabadus, joobumus, metsikus... Mingi eriline puutumatuse rahu ürgsus.

Edasi lugemiseks: