Näitlejanna on roolis ja manööverdab mööda Haapsalu teid nagu kohalik. Tõepoolest! Ühe peatänava kohviku akna taga seisab valgustaja, kes laseb tuppa tehispäikest. Pärispäike passis siiani halli pilve taga – sari “Pilvede all” valmiski pilvede all! Alles nüüd, keskhommikul, pistavad esimesed kiired nina välja.

Inga viipab valgustajale ja sõidab edasi: “Vaatame, kas kuursaalis juba pakutakse kohvi!” Ning nähes, et puitpitsilise kaunitari uksed on kinni mis kinni, naeratab lõbustatult: “Haapsalus on hoopis teine tiks kui Tallinnas! Siin keegi ei kiirusta!”

Või noh, peaaegu mitte keegi! Meil kahel on väike rutt, sest Inga peab pooleteise tunni pärast võttel olema.

Teeme suverammestunud Haapsalus tiire. Lõpuks maandume järgmise võttekoha, paarikorruselise kortermaja lähedal.

“Oot, ma kohe panen kohvimasina tööle,” hüüatab hotelli perenaine, kellelt Inga leebelt küsib, kas baarist saaks tassi kohvi. Käbe kostitaja ei tee väljagi, et tal on kohvikupool alles kinni: “Kohvitegemine käib mul nii lihtsalt! Tulge ikka edasi!”

Nii juhtubki, et oleme ainsad inimesed suures söögisaalis. Inga valib kõige päiksepoolsema laua ja kerib õhulistes haaremipükstes jala endale kaenlasse. Tema nägu on klaar, meikimata, ja juuksed alles dušist märjad.

“Mida sa tahaks küsida? Mul on tunne, et ma olen kõik juba ära rääkinud…” muigab ta sõbralikult.