„MAARJAHEIN JA IMEVESI. PÄRIMUSLIKUD NAISTE RITUAALID EESTIS“

Postimehe kirjastus

Kaks nimekat folkloristi on ühiste kaante vahele kokku kogunud kõikvõimalikke eluvaldkondi puudutavad rituaalid, mis usutavasti peaksid hoidma, kaitsma, andma ja võtma – nagu parasjagu vaja, et õnn peres ja õuel püsiks. On loitse ja maagiat, aga ka puhtpraktilisi nõuandeid, mis naise eluringiga ikka kaasas on käinud, puudutades sündi ja surma, meheleminekut ja majapidamist, ilu ja tervist. Autorid toovad paralleele ka teiste rahvaste kommetega ning jõuavad järjega tänasesse päeva välja. Usun, et täitsa tervislik on moekate taro-, kristalli- ja feng shui rituaalide kõrval süveneda korraks ka kodustesse väge andvatesse kommetesse.

Uued raamatud

Narine Abgarjan

„SIMON“

Tõlkija Ilona Martson

Tänapäev

Olen samalt autorilt varem lugenud vaid üht raamatut – „Taevast kukkus kolm õuna“ –, mis kuulub kindlalt viimaste aastate suurimate lugemiselamuste hulka. Tegevuspaik on seekord Armeenia väikelinn ning lugu algab matustega. Karismaatilise müürsepa Simoni kirstu juurde koguneb teiste seas arvukas rühm pruute ja eksnaisi, kelle lood ükshaaval ette võetakse. Mahlakas, kaasakiskuv, sügav ja südamlik lugu, kus ülimas argielus pole mitte midagi argist.

Uued raamatud

Meri Valkama

„SINU MARGOT“

Tõlkija Piret Pääsuke

Hea Lugu

Soome 2021. aasta parimaks debüütromaaniks tunnistatud loos avatakse Ida-Saksamaa lähiajalugu läbi soomlasest ajakirjaniku pereloo. Lapsena Berliinis elanud Vilja naaseb linna pärast isa surma, et otsida lahendusi vastamata jäänud küsimustele. Esile kerkib teema, kuidas töötab lapse mälu, mida ta talletab, mida tõrjub. Mina – endise berliinlasena – sain raamatust tuntava nostalgialaksu, tuttavad tänavad ja olustik tekitavad täiesti omamoodi raami kõigele toimuvale.

Uued raamatud

Aarne Biin

„NII PIKK TEE KODUNI“

Eesti Raamat

Sümpaatselt üles ehitatud romaan, kus minategelane aeg-ajalt nagu unustaks, mida tegelikult jutustama hakkas, ja teeb põikeid siia-sinna. Loo keskmes on ürgandekas kunstnik Erik Greenberg, kes esialgu ujedalt, hiljem bravuurikamalt oma jälgi kunstimaastikule tallab. Loos on 60ndate ajastuhõngu, armastust ja isegi kerget seikluslikkust.

Uued raamatud

Hoeps & Toes

„TALLINNA INTSIDENDID“

Tõlkija Andrus Simsel

Tänapäev

Ütlen ausalt, et selle raamatu võtsin kätte vaid puhtast uudishimust, kuidas hollandi ja saksa keeles kirjutav kirjanikeduo Tallinnale pihta on saanud. Veel mõni aasta tagasi oli Eesti maailmakirjanduses pigem eksootiline ja ebarealistlik paigake. Siin enam mitte. Tegemist on trilleriga, kus mängus julgeolekuteenistused, spionaaž, Brüsseli koridorid, kirev rahvusvaheline tegelaskond. See on taas teos, mis mõjub just tänases päevas, kus käimasolev sõda paneb meie kõigi kuklas tiksuma häirekellad, mis romaani sündmustele kõhedakstegevalt realistliku noodi annavad.

Uued raamatud

Ajalugu

Mari-Leen Tammela

„JAAN TEEMANT“

Rahvusarhiiv

Suurejooneline monograafia mehest, kes jõudis teha silmapaistvat karjääri vandeadvokaadina, olla Eesti Vabariigi esimene prokurör ja prokuratuuri rajaja ning lausa neljal korral riigivanem. Jaan Teemantil oli ägeda ja kompromissitu mehe kuulsus. Ta oli hea kõne-, kuid kesine kirjamees. Teemant ei hoolinud enesejäädvustamisest, ei sallinud filmikaameraid ning ka fotoobjektiivi ette sattus vastumeelselt. Eesti poliitilise elu tippu kuulunud mehe elukäik kätkeb küllaga huvipakkuvat, olgu selleks pingelised õpingud Pärnu poeglaste gümnaasiumis, 1905. aasta revolutsiooni järgne pagulus Šveitsis koos Konstantin Pätsiga, skandaalne lahutus või üllatuslik kujunemine baltisakslaste eestkõnelejaks. Inna Jürjo, ajaloolane

Uued raamatud

Eneseabi

Nicklas Brendborg

„MEDUUSID VANANEVAD TAGURPIDI. MIDA ÕPPIDA LOODUSELT, ET ELU OLEKS PIKEM JA PAREM“

Rahva Raamat

Vapustavalt vahva raamat, julgen väita. Loodusteaduslikult põnevad lood. Nõtkelt ja lõbusalt kirjutatud. Lugeja eesmärk ei pea olema nooruse ihalus, piisab huvist elamise vastu. Inspiratsiooni jagub ka neile, kes soovivad oma eluteed täisväärtuslikult nautida. Kas teadsite, et geneetika roll vananemisel on ootamatult väike, et ilmas elab laiuss, kellest poolitades saab kaks elavat ussi, et inimesed on ühed pikaealisemad imetajad? Suurus loeb. Suuremakasvulised liigid on üldiselt pikaealised, eriti nende väiksemad isendid. Kätepesu loeb. Aga kas ka vähene kaloraaž, alkoholi ja kohvi tarbimine tõesti mõjutavad pikaealisust, saab raamatust lugeda. Heidit Kaio, peatoimetaja

Uued raamatud

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid