Tervise arengu instituudi veebileht toitumine.ee on samuti seda meelt, et meedias liigub tervisliku toitumise kohta väga palju vastandlikku infot. Sestap tuleb endal selles virvarris säilitada kaine mõistus ja meeles pidada, et ühelgi toidul pole ravivaid või imettegevaid omadusi. Kuigi jah, mõned teatud toidu koostises olevad ained võivad aidata haigustega võidelda või haigestumiste riske vähendada. Eriti kui tasakaalustatud toitumisele lisatakse korralik füüsiline aktiivsus.

Samuti on oluline endale teadvustada, et tervislik toitumine ei tähenda loobumist meelepärastest roogadest – püsida tuleb tasakaalus. Süüa tuleks täpselt nii palju, et organism saaks kätte kõik vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad jm normaalseks eluks vajalikud ained. Sageli räägitakse, et on tervislikud ja ebatervislikud toidud, kuid tegelikult toite niiviisi jagada ei saa – kõikides toitudes leidub organismile vajalikke toitaineid. Võti peitub selles, milliseid toite süüa suuremas, milliseid väiksemas koguses, mida sagedamini ja mida harvemini. Toite, milles on palju küllastunud rasvhappeid, soola ja/või suhkrut, samuti alkohoolseid jooke, tuleks lihtsalt tarvitada tagasihoidlikumalt.

Kõige alus on õige kogus

Tasakaalustatud toitumise alus on toidupüramiid, mis annab soovitused päevaste toiduportsjonite kohta. Portsjon on kindla energia- ja rasvasisaldusega toidukogus ning õige päevane portsjonite hulk lähtub inimese energiavajadusest, mis on naistel väiksem kui meestel, eakamatel väiksem kui noorematel. Isegi samasuguse kehalise koormusega üheealised inimesed vajavad energiat eri hulgal – seetõttu võib sama toidukoguse tarvitamisel üks säilitada normaalkaalu, teine aga kaalus mühinal juurde võtta.

Toidusoovitustes on toidud jagatud toidugruppidesse ning antud iga toidugrupi tarbimissoovitused portsjonitena vastavalt inimese päevasele energiavajadusele. See ei tähenda aga, et iga päev peab kindlasti sööma näiteks kaks portsjonit kartuleid ja ühe portsjoni kala – portsjonid võib jagada päevadele vastavalt oma soovidele nädala või kahe jooksul. Lisaks on antud iga toidugrupi siseselt keskmiste portsjonite energeetilised väärtused ja suurused ning soovitused, milliseid toite igast toidugrupist eelistada või milliseid tarbida harvem. Portsjonite suurused toidugrupiti ja toidugruppide sees sõltuvad vastava toidugrupi portsjonile määratud energiakogusest. Nii näiteks on ühe köögiviljaportsjoni energiasisaldus umbes 30 kcal, samas kui ühe teraviljaportsjoni energiasisaldus on umbes 75 kcal ja piimatoodete portsjonil umbes 110 kcal.

Püramiidi alumises osas olevaid toite tuleb süüa rohkem ja sagedamini. Mida kõrgemal aga toit püramiidis asub, seda väiksemad peavad olema kogused. Kui armastad näiteks magusat või tekib vastupandamatu isu kartulikrõpsude vastu, ei pea seda endale keelama. Söö seda harva ja väiksemal määral, kuid siis süütundeta ja nautides! Oluline on pigem see, et keegi ei pea lõplikult loobuma sellest, mis talle maitseb.

Toidupüramiid

N-ö keldrikorrusel seisab põhisoovitus: ole aktiivne ja joo iga päev piisavas koguses vett.
I korrus: Leib, sai, kartul, puder, makaronid, riis (eelista täisteratooteid)
II korrus: Köögiviljad, puuviljad, marjad
III korrus: Piimatooted, liha, kala, kana, muna
Viimane korrus: Lisatavad toidurasvad, suhkur, maiustused, soolased näksid

Allikas ja lisainfo: toitumine.ee