Võtkem näiteks hüpohondrikud. Ehkki nad ei saada elus tavaliselt korda suuri tegusid ega saavuta suuri sihte, on nad keskendumise suurimad asjatundjad. Õnnetuseks neile enestele kasutavad raskemeelsed inimesed oma loomupärast võimet keskenduda selleks, et koondada mõtteid kõigile oma hädadele- tõbedele – selle asemel, et pöörata oma meelte kiirtevihk mingi suurema eesmärgi saavutamisele. Kui hüpohondrikud suudaksid vaid sama hästi keskenduda sellele, et mõelda end terveks!
Kas keskenduda, koondada-fookustada oma mõtted millelegi heale, sellesse kinni jääda – sõna heas mõttes –, on igaühe enda otsustada.

Aga tegelikult sa ju tahaksid olla parema meelega ise oma õnne sepp ja valitseda oma saatust – selle asemel, et lasta meelevaldsetel mõtetel ennast valitseda. Sest just nõnda lähevad asjalood, kui kasutame oma keskendumisvõimet negatiivsel moel. Kui oled kord hakanud teadvustama, kuidas talitavad su meeled, võid võtta ohjad enda kätte ja treenida end kasutama keskendumisvõimet selleks, et luua ja saavutada sellist elu, nagu endale ihkad.
Seega otsusta ise.
Ja saa aru, et keskendumine on su teadlik valik.

Keskendumine tähendab järgmist. Sa võtad mõne asja kindlalt ette, suunad meeled püsivalt sellele lainele, kogud end kokku – olgu siis teekond eesmärgi saavutamiseks kui tahes pikk ja pingutav –, ega jäta enne, kui universum on sulle kätte andnud selle, mida tahad.
Kui klammerdud oma eesmärgi külge kõigi kümne küünega, kui sa selle nimel väsimatult vaeva näed, kui veenad end, et see tükk taevasest pirukast kuulub kindlalt ja vääramatult sulle – just siin, just praegu, just sel hetkel –, kui sa teadvustad seda iga oma kehapooriga, kui ilmutad iga oma sõna ja teoga, et sa ei jäta enne järele, kui su eesmärk on tõelisuseks saanud, siis see lihtsalt peab sündima. Sest just sel kombel universum toimibki.

Äratundmine sisemisel tasandil = tõekssaamine välisel tasandil.
Nüüd palun sul lasta selle lihtsa mehhanismi kogu tähendusel endasse imbuda. Lase endal sellest täielikult aru saada ja tunne rõõmu teadmisest, mida see tõde endas kannab. Sest kui sa oled sellest mehhanismist õigesti aru saanud, mõistad sedagi, et kõik, mida sa tahad (mis see ka ei oleks), on juba praegu sinu oma. Ja see on lihtsamast lihtsam.

Veel üks tähtis asi: ära kuluta hetkegi oma elust kahtlustele ega muretsemisele. Mida vähem auru läheb kahtlemisele ja muretsemisele, seda parem. See on väga oluline. Kõhklused ja muretsemine nõrgendavad su keskendumist ja su väljapoole suunatud energia jõujooned lõikavad üksteist läbi.

Mõtle sellele… Mis on pühendumise tegelik tähendus? Pühendumine on igasuguste kõhkluste täielik puudumine.
Pühendumine on täielik andumine oma eesmärgile. Pühendumine on kaljukindel usk sellesse, et maailmakõiksus peab sulle sinu osa kätte andma, sest just sel kombel universum toimibki.

Või nagu Deepak Chopra kirjutab oma raamatus „Eatu keha, ajatu vaim”: „Kui sa saad aru, et oled kindlalt kaitstud selles muutumatus raamistikus, täidab sind vabanemise joovastus. Sa ei saa kasutada oma vaba tahet, kui kardad, et see võib kaasa tuua ebakindlust, õnnetusi ja viletsust. Aga selle jaoks, kes on osa ühtsest tervikust, on mis tahes valik kooskõlas üleüldise seaduspäraga. Kui sa valid mingi variandi A, avardub mänguruum sind endasse sobitama; kui valid B, võtavad olud sellegi omaks, isegi kui B on A täielik vastand. Kõik variandid on oludele vastuvõetavad, kuna meie tegevusväli ise on kõikvõimalikkuse seisund.”

Seega saa aru, kuidas su meeled toimivad, ja kuidas toimib maailmakõiksus – ning ära kahtle. Ära lase kergeimalgi kõhklusevirvel läbi lipsata suurelt ekraanilt oma peas, mida võib kutsuda kas meelteks, vaimuks või mõistuseks – mitte ainsakski hetkeks. Selle asemel kannusta oma meeli tagant, kuni nad hõõguvad kindlas usus otsekui tuli. Kindlusta ühele sihile keskendumine – ja oma eesmärk – kogu oma vankumatu usu emotsionaalse jõuga. Andu siiralt ja kogu südamest oma sihtmärgile, olgu selleks siis mõni inimene või üritus, sündmus või saavutus, mis iganes see ka ei oleks. Olgu selleks kas raha, abielu või lihtsalt uus kingapaar. Siis toimi nõnda, nagu me rääkisime, ja loe asi lõppenuks.

Pühendumine on võitleja palve iseenese poole.
Stuart Wilde

Miks asjad just nõnda käivad? Sest just niisugusel kombel universum toimibki. Keegi ei suuda ära seletada, miks. Aga nagu ma juba oma raamatu algul ütlesin, oleme meie, inimlapsed, hakanud praeguseks aru saama nendest toimemehhanismidest ja meie teadvuses on toimumas suur murrang.

Einsteini relatiivsusteooria, uus kvantfüüsika, arusaam, et mateeria võib üle minna energiaks ja vastupidi, on juhtinud paljud inimesed äratundmiseni, et me oleme need, kelleks me end mõtleme. Ja et universum vastab meie mõtetele, olgu nad siis millised tahes. Järelikult oleme lakkamatult saamas nendeks, kelleks mõtleme end saavat. Kuna universum peegeldab meile alati tagasi meie omi mõtteid, kutsume me oma ellu kõike seda, millele jääme pidama, mida väidame, kuulutame või millele keskendume.

Või nagu on öelnud Emmet Fox: „Sarnane tõmbab ligi sarnast.”
Või nagu mina ütleksin: Sa saad seda, mida sa mõtled, et sa saad.

LASE VANAL MINNA

Kõlab uhkesti, võid ju öelda, aga mis siis, kui ma ei tea, millele ma tahan keskenduda. Ilmselgelt on raske kasutada oma keskendumisvõimet (või end fookustada) oma südamesoovi saavutamiseks, kui sa ei tea, mida su süda soovib.
Üks hea viis jõuda selgusele, mida sa tõepoolest tahad, on lasta minna (või vabaks) sellel, mida sa ei taha.
Teisisõnu, sa oled endalt küsinud: „Mis on minu elu mõte? Millest ma unistan? Milline võiks olla jumalik plaan minu viibimiseks sellel maamunal?” Ja sa pole vastuseks kuulnud ei musta ega valget.
Juhul, kui sa tõepoolest ei tea, mida tahad teha või mida saavutada, kes sa tahad olla või kelleks saada, võiksid hakata oma eluvankrit küürima, oma ellu selgust tooma sel teel, et lased minna kõigel, mille suhtes oled raudselt kindel, et seda sa küll ei taha.
Anna vabaks ja lase minna omandil, paikadel, olukordadel, inimestel, tingimustel ja suhetel, mis sind enam ei huvita.
Õnnista neid armastades ja lase neil minna. Loo enda ümber tühja ruumi. Lase värskust oma tuppa, majja, suhetesse ja ellu. Luban sulle, et toimuma hakkab huvitavaid asju.

TEE NIMEKIRJU

Nimekirjade tegemine on väga hea viis asju enda jaoks selgeks mõelda. Nimekirjade koostamine aitab sul selgusele jõuda, mida sa tegelikult tahad. Ja nimekirjade koostamine on hea viis hakata keskenduma oma eesmärkidele.
Algajatel soovitan kasutada kolme nimistu tehnikat, mida järgnevalt kirjeldan. See on tõepoolest üpris lihtne, aga enne kui alustada, luba endale meelde tuletada, et sa ei soorita seda harjutust mitte kellegi teise jaoks. Sa teed seda tööd iseenda jaoks. Mitte keegi teine ei näe seda, mida sa kirja paned, seega –
ole enda vastu aus. Ja kui oled alustanud, hoia meeles, et võid alati oma arvamust muuta. See on pidev arenemisprotsess.
Kui oled täna midagi niisugust kirja pannud, millega sa homme enam nõustuda ei taha, siis muuda see lihtsalt ära. Sa võid teha just nii palju nimekirju, kui heaks arvad. Sa võid neid ümber kirjutada, teha neisse muudatusi, uuendada neid või kogu kupatuse minema visata ja otsast alustada kas või iga jumala päev, kui selleks tahtmine tekib.

Barbara Bergeri raamat „Anna hingele pidet“ ilmus Maalehe raamatusarjas „Tarkusepuu"