Gregg kirjutab: „Ühel mu kolleegil oli raskusi uinumisega. Tal kulus uinumiseks pärast voodisseminekut ligi tund ja ta ärkas öösiti pidevalt üles. Päeval, töö ajal, oli ta kurnatud. Ta arvas, et asi on vananemises ja selles, et on kehv magaja. Lõpuks oli ta aga omadega nii läbi, et saatis mulle e-kirja, milles palus mul teda aidata. Esimese asjana küsisin, mida ta tegi tund enne magamaminekut. Tema vastus koosnes kahest tähest: "TV."
Vastasin talle nii:
„Sel nädalavahetusel alusta uneharjumusega number 1: pärast kella 9 õhtul ei mingeid ekraane, kaasa arvatud telefoni oma. 15–20 minutit kuuma vanni, millele järgneb jahe dušš. Seejärel loe raamatut. Kuid see peab olema midagi, mis pole seotud tööga. Kas ilukirjandus või muu kerge lugemine. Alates kella üheksast õhtul on nädalavahetuse märksõnadeks "vaikne" ja "rahulik". Anna teada, kuidas läheb“

Paar päeva hiljem rääkis ta:
„Esimesel ööl pärast vanni ja dušši ning TV-st prii,jõudsin ma lugeda vaid viis minutit, kui juba jäin magama. Ma magasin paremini. Ma olen nüüd käpp! Tervitused ja tänusõnad!“

Kõigest ühe päevaga langes tema uinumisaeg ühel tunnilt viiele minutile, pannes paika lihtsa unekooparutiini. Varsti palun ma tal televiisori üldse magamistoast ära viia – meil ei ole põhjust otsustada väsimuse sissesadamise ja halbade harjumuste tagasituleku kasuks.

Greg D. Wells „Koosmõju efekt. Maga, söö, liigu, mõtle paremini“, kirjastus Pegasus 2018