Millest tekivad lastel kõnedefektid ning kuidas neist jagu saada?

Iga lapsevanem soovib, et tema silmarõõm kenasti rääkima hakkaks ja korrektselt sõnu hääldaks. Ometi ei lähe see kõigil lastel nii ladusalt. Millest tekivad kõnedefektid ning kuidas neist jagu saada?

Siiri Karm, Hariduse Tugiteenuste Keskuse logopeed ütleb, et iga lapse kõneprobleemidele tuleb läheneda individuaalselt. "Näiteks häälduspuude korral tehakse erinevaid harjutusi huultele ja keelele, et nende lihased muutuksid tugevamaks. Kogeluse puhul õpetatakse last oma kõnet jälgima, aeglustama ja kogelusest n-ö sujuvalt üle minema. Alaalia (kõnepuue, mis avaldub kõne täielikus või osalises puudumises normaalse intellekti ja kuulmise juures – M. E.-V.) korral tehakse tööd nt kindlate pöörete või käänete selgeksõppimisega."
Lapse kõnedefektiga tegeledes on väga oluline roll kodus tehtaval tööl, mitte ainult logopeedil. Siiri Karm: "Parimal juhul teab lapsevanem, millele logopeed parasjagu pühendub, ja oskab samadele asjadele ka kodus rõhku panna."

Levinuimad probleemid
Üks levinumaid kõnedefekte on häälduspuue. See tähendab, et lapsel on raskusi ühe või mitme hääliku õige hääldamisega. "Kõige sagedamini on Eesti lastel probleeme r- ja s-häälikuga. Kuid probleeme võib tekkida ükskõik missuguse hääliku hääldamisel," nendib Karm. Klassikalisemad näited hääldusprobleemidest ehk düslaaliast on "prantsuse" r, kus r-hääliku põrin tekib kurgus, kuid peaks tekkima ülemiste hammaste taga, ning susisev s, kus keeletipp tuleb s-hääliku moodustamise ajal hammaste vahelt välja, kuigi peaks olema alumiste hammaste taga. "Hääldusprobleem võib tähendada sedagi, et lapse kõnes mõni häälik hoopis puudub – näiteks ütleb laps siili asemel iil – või on mõni häälik asendatud teisega – näiteks sõna ratas asemel latas."
Põhjusi, miks lapsel hääldusprobleemid tekivad, on mitmeid. Probleem võib olla keele- või huulelihaste nõrkuses, vales hambumuses, liiga lühikeses keelekidas, aga see võib tekkida ka liiga pikale veninud lutikasutamise tõttu.
Teine levinuim kõnedefekt on Siiri Karmi sõnul kogelus: laps teab, mida ta soovib öelda, kuid ei suuda seda alati teha. Kõnes võivad esineda hääliku-, silbi- või sõnakordused (nt tule-tule-tule siia), häälikute venitamine (mmmmmmina) või blokid (t.....ulen). Raskematel juhtudel hakkab laps teatud sõnu vältima, kuna need on talle liiga keerulised. "Kogeluse kindlat põhjust veel ei teata, kuid arvatakse, et oma mõju on nii pärilikkusel kui ka keskkonnateguritel," selgitab logopeed Karm.
Kolmas kõnedefektide valdkond on alaalia, mille põhjuseks peetakse ajukoore kõnekeskuste orgaanilist kahjustust kõne-eelses eas. Alaalia korral on Siiri Karmi sõnul vead lapse kõnes logopeedilises mõttes kõige raskemad, sest peale häälikute ja silpide valesti hääldamise teeb laps vigu ka grammatikas, nt sõnalõppudes ja lauseehituses. "Näiteks võib öelda laps "Käisi õues ilma mütsiga" ("Käisin õues ilma mütsita"). Ka alaalia tekkele ei ole leitud päris kindlat põhjust, kuid jällegi on leitud, et oma roll on nii geenidel kui ka keskkonnal."

Keskkonna mõju
Millised tingimused võivad kõnepuude avaldumisele kaasa aidata? "Näiteks kogeluse kohta arvatakse, et lisaks geneetilisele eelsoodumusele peavad last ümbritsevas keskkonnas olema vallandavad tegurid, mis põhjustavad lõpuks kogeluse avaldumise," selgitab Karm. "Need võivad olla nt lühi- või pikemaajalised psühhotraumad, aga ka kogeleja jäljendamine." Alaalia korral võivad keskkonnast tingitud põhjused olla hapnikupuudus, samuti ainevahetusprobleemid mingil lapse arengu perioodil (nii enne sündi, sünni ajal kui ka esimese kolme eluaasta jooksul).
Millal peaks lapse kõnedefektiga pöörduma spetsialisti poole? Ühest vastust pole. "Kõik sõltub jällegi probleemist," vastab Siiri Karm. Kui viieaastasel lapsel on näiteks kõnes r-häälik puudu või asendab ta seda mõne teise häälikuga, peaks sellega kindlasti juba tegelema hakkama. Kolmeaastase puhul võib aga veel oodata, sest võib juhtuda, et häälik tuleb lapse kõnesse iseseisvalt. "Kui aga kolmeaastane laps ei kasuta oma kõnes üldse lauseid, vaid räägib üksikute sõnadega või üldse mitte, tuleks sellele kohe tähelepanu pöörata. Siis ei tasu oodata, et "kõne ise tuleb"," ärgitab logopeed lapsevanemaid tähelepanelikkusele.

Millised on lapse tulevikuväljavaated, kui tema kõneprobleemiga õigel ajal ei tegeleta? "Lihtsamad häälduspuuded on tõesti pigem esteetiline probleem, otsest ohtu tervisele pole," nendib Karm. "Võib ka olla, et inimesele hoopiski meeldib ta teistsugune hääldus." Samas tasub silmas pidada, et teatud töökohtadele hääldusprobleemiga inimene kandideerida ei saa (nt diktoriks, aga ka logopeediks õppides peab olema enda hääldus korras). "Kogeluse korral on probleemiga mittetegelemise mõju pigem psühholoogiline – inimesel võib tekkida tõsine kõnehirm, ta võib hakata suhtlussituatsioone vältima, ka võib kõnelemise ajal täiskasvanud kogeleja keha olla täiesti pinges," hoiatab Karm. "Alaalia korral on olukord väga tõsine – kui laps abi ei saa, hakkab kõneprobleem mõjutama intellekti arengut ning tagajärjeks võib olla lisaks kõnepuudele ka intellektipuue."

Pikaajaline töö
Janika, kaheksa-aastase Tauri ema

Et Tauril on kõnega probleem, taipasin juba varakult, sest meie poja sõnavara oli isegi kolmeselt lasteaeda minnes peaaegu olematu. Logopeedi sõnul oli poisi tõsiseim probleem kõne mittemõistmine. Suure tõenäosusega oli Tauri puhul tegemist vasaku ajupoole kõne- ja mõistmiskeskuse kahjustusega, veel kolme ja poole aastaselt hinnati Tauri kaheaastase lapse arengutasemele.
Algus oli raske, sest Tauri ei olnud valmis koostööd tegema. Pisut hiljem hakkas talle aga selline individuaalne lähenemine väga meeldima, ta oli koostööle väga avatud ja motiveeritud. Logopeed koostas hulgaliselt õppematerjale, millega tuli kodus süsteemselt, iga päev tegeleda. Plahvatuslik areng toimus aasta enne kooliminekut.
Praegu käib Tauri teises klassis, tema õppeedukus on hea. Töö tema kõnega jätkub siiani. On ikka veel sõnu, mille väljaütlemine on raskem, ja tuleb ette ka olukordi, kus lapse kõnest on pisut raske aru saada. Tauri uskumatuna näivate saavutuste taga on kahtlemata logopeed Ülle Kuusiku suur pühendumus ja oskused. Ja et logopeedi töö ka vilja kannaks, tuleb vanematel omalt poolt päris palju panustada.
Meie suguvõsas on seda varemgi ette tulnud, et lapsed hakkavad väga hilja rääkima. Praegu käib lasteaias Tauri nelja-aastane vend, kel samuti keskmisest raskem kõnedefekt, millega nüüd põhjalikult tegeleda tuleb. Tauri kahel õel õnneks selliseid muresid olnud ei ole.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2014. aasta aprillis.