Tomatitaimed on valmis istutamiseks, kui neil on 5-7 päris lehte ja hästi arenenud juurestik. Istutusaeg sõltub ka kasvuhoonest. Kui on köetav kasvuhoone, siis võib seda teha kasvõi märtsi alguses. Külmkasvuhoonesse ehk ilma kütteta kasvuhoonesse on soovitatav taimed alles pärast öökülmade möödumist istutada. Meie kliimas on see tavaliselt mai keskel või juuni alguses. Kui aga taimed on juba istutatud kütmisvõimaluseta kasvuhoonesse ja on öökülmaoht, siis tuleks tomateid kaitsta katteloori või paberist torbikutega, lisaks asetada ukse juurde ämber kuuma veega.

Tomatite kasvupinnast peaks vahetama 2-3 aasta järel. Kui see ei ole võimalik, siis tuleks igal aastal istutuse eel lisada 20-30% uut mulda või turvast.
Peenrale võib kallata ka kompostitud lõhnavaba lehmasõnnikut ja tomatitele sobib ka hobusesõnnik.
Tomat vajab ka kaltsiumi ja kaaliumi. Looduslik kaltsiumi allikas on munakoored. Need tuleks kuivatada ja peenestada. Mida peenemad koored, seda paremini kaltsium omastub.
Igasse istutusauku tuleks lisada 1 spl munakoorepulbrit. Lisaks ka puutuhka – 100 grammi ruutmeetri kohta. Puutuhas on kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi.
Suurema koguse taimede puhul kasutan granuleeritud kanakakat. Seda lisades tuleb jälgida, et juured ei oleks istutades vastu kanakakat. Kala ei ole me kunagi istutusauku pannud, jään selle meetodi juures pigem skeptiliseks.
Taimed tuleks istutada 50 cm vahedega. Mullapalli pind peaks olema paar sentimeetrit allpool mullapinda. Kui taimel on istutades õienupud peal, peaks teda ka juba siduma või toestama. Kes soovib, võib sidumisnööri istutades mullapalli alla panna.

Meie kasvatame tomateid müügiks. Keskturul pakume erinevaid lihatomateid ning niinimetatud tavalisi tugevama viljalihaga sorte.

Meie kasvatame lihatomatitest Kanadast toodud seemnetest punast lihatomatit ning sorte „Roosa gigant“, „Green zebra“ ja „Apelsin“, tugevamatest sortidest „Mondiali“ ja „Tolstoid“.