Kadi lugu: mida see mees küll otsib naistes ja miks minus seda pole?
Pärast põhikooli lõppu otsustas Kadi kooli vahetada. Ta läks õppima täiskasvanute gümnaasiumi, sest soovis kooli kõrvalt raha teenida ja õhtuti tööl käia. Kadi sattus väga lahedasse klassi, kus oli nii nooremaid kui ka vanemaid, kellega vahetundide ajal palju muljetada ja naerda sai. Kadi klassis õppis ka palju tema eakaaslasi, kes ka kooli kõrvalt tööl käisid.
Ei läinud kaua, kui Kadi leidis endale klassikaaslaste seast hea sõbranna Kertu. Kertu oli sama rõõmus ja optimistlik ning agar tegutseja kui Kadi ning neil sai koos palju nalja.
Nad usaldasid teineteisele palju oma hingesaladusi. Kadi ja Kertu veetsid sageli pärast tunde koos aega ja olid koos ka nädalavahetustel.
Kuna nad oma hingesaladusi teinetesiele rääkisid, siis Kertu sai loomulikult teada, et Kadi otsib endale kedagi. Kertu hakkas Kadile mehi välja pakkuma. Kadi enamasti naeris kandidaatide peale, kuni Kertu mainis, aga äkki vaatame kellegi meie oma klassist.
Kertu küsiski siis, miks sa Harrit ei vaata näiteks. Kadi hakkas kohe naerma: „Issand, ta pole üldse minu maitse.“
Sellega see jutt esialgu jäi, ent koolipäevade ajal hakkas Kadi aina enam Harrit piiluma. Peagi said neist Harriga head sõbrad. Nad veetsid palju aega koos naerdes, lollitades ja lugusid jutustades. Aga ikka nagu semud. Harri istus peagi koos klassivennaga Kertu ja Kadi selja taha ning togis vahel Kadi tooli nagu õpilased ikka. Kadi tundis, et ta meeldib sellele mehele. See oli hea tunne.
Ühel õhtul magama minnes mõistis Kadi, et ta ongi armunud. Harrisse! „Issand jumal, kuidas see küll juhtuda sai!“ mõtles ta enda kohta.
Ent Harri võttis teda endiselt kui sõpra ega vaadanud teda kui naist. Kadi oli muidugi toona suhetes ka täiesti kogenematu ning võis käituda Harri jaoks lapsemeelselt. Ent oma südames tahtis ta alati head. Ja südamega sai ta muidugi aru, et Harri ei ole temasse armunud.
Peagi selgus, et Harri on leidnud endale tüdruksõbra. Ta ei teinud sellest saladust. Kadi oli aga uudise peale väga murtud, ent sellest hoolimata ta ikka naeratas ja jätkas sõprust Harriga, nagu poleks midasgi juhtunud. Õhtud, kui ta kujutles, kuidas Harri teise naisega aega veedab, kujunesid Kadi jaoks piinarikasteks.
Ta unistas aina Harrist, ta ei saanud mees kuidagi oma peast välja ja kuulas nutu saatel enda jõu taastamiseks sageli klassikalisi Eesti laule.
Ta nuttis õhtuti sageli, sest teadis, et jälle ootab ees uus koolipäev ning ta peab Harrit nägema. Kuid lõpuks Kadi leppis sellega.
Ta püüdis olla rõõmus, et saab Harrit vähemalt näha ja temaga rääkida, sest tal oli alati nii lõbus ja tore koos Harriga.
Viimases klassis läks Harri lahku oma kaaslasest ning Kadil tekkis kerge lootus, kuid paraku see ei täitunud.
Harri näitas oma käitumisega selgelt, et ta pole Kadist huvitatud.
Siis otsustaski Kadi, et parem püüab oma lootused unustada ja naudib seda imelist sõprust Harriga.
Kadile jäi siiski arusaamatuks, kuidas saab ühe inimesega nii hea koos olla, nii paljust alati rääkida ja kogu aeg on lõbus ja lahe! Aga sellega kõik piirdub. Kadil oli südamest kahju, et neist midagi enamat ei saanud.
Pärast keskkooli lõppu ei näinud nad teineteist aastaid. Kadi leidis endale järjest mitu kavaleri, end ühegagi suhe püsima ei jäänud.
Siis anti teada klassikokkutulekust, kuhu Kadi otsustas loomulikult minna. Selleks ajaks oli Kadi juba üle aastate taas suhelnud Harriga ning kuna kokkutulek toimus n-ö tsivilisatsioonist eemal, oli Harri nõus Kadi kohale viima. Loomulikult oli Kadi elevil.
Ta võttis julgestusnapsi ja jooksis kodust välja. Harri oli muutunud. Vanemaks ja mehelikumaks. Kui Kadi Harri autosse istus, sai üks asi kohe selgeks - Harriga on endiselt nii suurepärane suhelda ja nii paljust on rääkida ning neil on palju ühist. Kadil oli nii lõbus. Harri otsustas kokkutulekul kaine olla, kuid Kadi võttis peost viimast, et pingeid maandada.
Ta järjekordselt naeris terve õhtu ja selle põhjuseks oli Harri ja klassikaaslaste seltskond. Õhtu lõppedes viis Harri härrasmehelikult Kadi koju.
Kui Kadi koju jõudis, tundis ta mitte väsimust, vaid kummalist kurbust Harri pärast.
Jälle ta läks ja see imetore õhtu jääb vaid mälestuseks. Kadi mõtles veel päevi Harrile, tema suurepärasele iseloomule, nende ühisele huumorisoonele ja klapile.
Kuna Kadi on ikka lugenud horoskoope, siis ta vaatas, et tema ja Harri tähtkujude vahel peaks olema ideaalne sobivus.
Aga Kadi ei ole Harriga koos. Kuigi Kadi on koos teise mehega, mõtiskleb ta aeg-ajalt Harrist ning sellest, mida Harri otsib ühes naises ja miks pole temas seda, mida Harri otsib.
