Kahjuks sündiski Andrea kehva silmanägemisega ja tal diagnoositi glaukoom, mis tähendas, et ta oli peaaegu pime, nähes veidi vaid parema silmaga. Enda sõnul ei häirinud puue Bocellit lapsepõlves kuigi palju: “Lapsena olin väga elav ja mind oli raske kontrolli all hoida, mind kutsuti Maavärinaks, sest võisin väga kergelt ükskõik mille peale plahvatada. Mulle meeldis kõik, mis oli ohtlik, ja üle kõige armastasin ma jalgpalli mängida.” Ent 12aastaselt sai Bocelli jalgpalliga löögi parema silma pihta ja kaotades nägemise sootuks. Tehti mitu operatsiooni ja arstid katsetasid isegi kaaniravi...

Bocelli tundis juba väga noores eas suurt huvi muusika vastu. Kuueaastaselt alustas ta klaverimuusika õpinguid, sealt edasi tulid flööt, saksofon, trompet, tromboon, harf, kitarr ja trummid.

Esimene abielu

Noor Bocelli laulis palju, andis kontserte nii tihti, kui sai, ning 11aastaselt õnnestus tal võita ka esimene lauluvõistlus. “Muusika tähendas mulle kõike – see pani mind unistama. Kuulates ilusat klassikalist muusikat, kujutasin ma ette, et ratsutan võimsal ja kiirel hobusel.” Sellest hoolimata asus Bocelli pärast keskkooli lõppu hoopis Pisa ülikoolis juurat õppima. “Ma ei julgenud loota, et mul õnnestub laulmisega tõeliselt karjääri teha. Ma ei teadnud tollal, kui võimas mu hääl on, see teadmine tuli alles hiljem, kui teised seda kinnitasid.”

Raha teenimiseks laulis ta õhtuti väikestes klaveribaarides populaarseid Sinatra laule. 1987. aastal kohtus Bocelli baaris nimega Boschetto oma esimese naise Enrica Cenzattiga. Bocelli nägi hea välja, oli tundlik, andekas ja intelligentne mees, seega pole üllatav, et ta oli noorte naiste seas äärmiselt populaarne ning hüppas tollal ühest suhtest teise. Ta on ka ise tunnistanud, et töötas õhtuti baarides kolmel põhjusel: et teenida raha, viibida sõprade seltsis ja tutvuda neidudega. Tema esimene tõeline armastus oli aga siiski Enrica, kellega ta 1992. aasta 27. juunil ka abiellus.

Enrica oli väga toetav naine, ei juhtunud iial, et tema abikaasal oleks nägemispuude pärast midagi tegemata jäänud. Bocelli on ka ise intervjuudes korduvalt öelnud: “See, et ma pime olen, ei tohiks kedagi rohkem huvitada kui minu veregrupp. Inimesed arvavad, et ma laulan nii, nagu ma laulan, sellepärast, et olen pime, aga see ei ole tõsi.”

Üleöö staariks

Kohe abielu alguses saigi Bocelli lauljakarjäär tõelise hoo sisse. Kuulsad lauljad Zucchero ja Pavarotti otsisid 1992. aastal uusi lootustandvaid tenoreid, kellega koos esineda. Kui nad kuulsid Bocelli demoplaati, oligi uus täht leitud. Järgnesid esimene plaadileping, võidukad esinemised San Remo laulufestivalil, peaosad ooperietendustes, kontserdituurid mööda maailma. Kuulsusekoormat polnud aga alati kerge kanda: “Alguses oli miljonite inimeste poolehoid vaimustav, see tõstis mu enesehinnangut kõvasti, kuid koos sellega kadus ka privaatsus.”

Bocelli sõnul lõi kuulsus talle alguses ka pähe: “Mul oli esimest korda elus palju raha, loomulikult ostsin mõttetult kalleid asju kokku, kuid õnneks mõistsin piisavalt ruttu, et asjad ei tee kedagi elus õnnelikuks.” Enricaga sai laulja kaks last, esimene poeg Amos sündis 1995. aastal ning teine poeg Matteo kaks aastat hiljem. Pidev kodunt eemalolek vajutas aga abielule oma pitseri. Bocelli on ausalt tunnistanud, et mõistab naiste suurt huvi tema vastu, ja on vihjatud, et tal on olnud nii mõnigi kõrvalsuhe. “Mul oli kombeks väga kergesti armuda, kuid tihti polnud see armastus, vaid iha. Need on kaks täiesti erinevat asja,” sõnas laulja alles hiljuti ühes intervjuus. “Noorena olin ma päris üleannetu ja isegi kellegagi suhtes olles vaatasin nii-öelda ringi.”

2002. aastal nende abielu lõppes. Enrica viis pojad mägedesse suusapuhkusele ning Andrea sai temalt ametliku kirja sooviga lahku minna. Kohtumäärusega pandi paika, kui tihti Andrea oma poegadega kohtuda võis, ja tal tuli oma kodunt välja kolida. “See tegi mind kurvaks ja vihaseks,” on Bocelli öelnud. Ta on abielu lagunemise peale palju mõelnud. “Põhjusi oli erinevaid, kuid kõige tõenäolisemalt polnud me enam koos õnnelikud. Armastus on nagu vaas – hapraks muutudes läheb see katki.”

Uues suhtes uutmoodi

Pärast lahutust oli Bocelli endassetõmbunud, vaikne ja ebakindel, kuid otsustas ühel päeval seda kõike muuta. “Tahtsin eluisu tagasi saada ja uuesti armastada.” Peatselt kohtaski ta ühel peol võluvat, endast 25 aastat nooremat naist Veronica Bertit. Nad veetsid koos kirgliku öö ja Veronica jäigi mehe kõrvale, hakates hiljem tööle ka tema mänedžerina. Bocelli on öelnud, et teab nüüd, milliseid vigu ta oma esimeses suhtes tegi, ning üritab neid teadlikult vältida. “Tahan oma pere jaoks olemas olla, kooselu tähendab minu jaoks 24/7 koos viibimist.” Paar elas 12 aastat õnnelikult koos, olemata abielus. “Olen katoliku usku ega suhtu lahutusse kergelt,” selgitas Bocelli tollal.

Kuid 2012. aastal said neist pisitütre Virginia vanemad ja Bocelli muutis meelt. “Meie armastusest sündis laps ning tundsin, et Veronica suhtes oleks igati aus, kui me abielluksime. Kui kaks inimest pärast nii pikki aastaid ikka veel soovivad koos olla, tähendab see hingesugulust.” Abielluti Montenero pühamus, tseremoonia oli lihtne ja intiimne, sellest võtsid osa ka Bocelli pojad. Liidule saatis oma erilise õnnistuse ka Rooma paavst Franciscus isiklikult.

Vastse abikaasa kohta jagub mehel vaid kiidusõnu: “Meil mõlemal on tohutult vedanud, et oleme teineteist ära tundnud kõigi nende inimeste hulgast, kes maailmas elavad. Veronica on me ühistes võitlustes tõestanud end erakordselt julge naisena, kes esimesest päevast alates sukeldus mu ellu.” Bocelli on ka oma esimese naise Enricaga jäänud sõbralikesse suhetesse – elatakse lausa kõrvuti majades. “See on intelligentne lahendus. Targem on teha rahu kui sõdida.”

Lugu ilmus Eesti Naises esmakordselt 2014. aastal.