"Aktuaalne kaamera" 60: kõige tähtsam on tegijate usaldatavus

 (10)
"Aktuaalne kaamera" 60: kõige tähtsam on tegijate usaldatavus
AK 2016. Kadri Hinrikus silub Priit Kuuse juuksetuttiERR/Ülo Josing

ETV kõige vanem saade "Aktuaalne kaamera" saab 11. märtsil 60aastaseks. Esimene „Aktuaalne kaamera“ 11. märtsil 1956 kestis 35 minutit ja järgmine saade oli kavas alles kuu aja pärast.

Esimese "Aktuaalse kaamera" diktorid olid Kalmer Tennosaar ja Zinaida Madissova, toimetas Raik Aarma ja režissöör oli Grigori Kromanov.

Diktor Zinaida Madissova.

Saate nimi tuletati omaaegse Saksa DV Berliini telestuudio saatest "Kamera aktuelle", mis alustas aastal 1952.

Esimene logo.

Algul oligi saade eetris kord kuus, seejärel kaks korda kuus ning siis iga nädal.

Alates oktoobrist 1958 muutus "Aktuaalne kaamera" igapäevaseks uudistesaateks.
1982. aastal hakati ideoloogilise kindluse suurendamiseks „Aktuaalset kaamerat“ ette salvestama, et tsensorid ja parteijuhid saaks kõik ette üle kontrollida.

1968ndast kuni 1993. aastani töötas „Aktuaalses kaameras“ algul režissööri assistendina ja siis toimetajana Peeter Peetsalu. Ta ütleb, et kontroll oli kõva selle üle, mis eetrisse läks. Ja loomulikult teadsid tegijad, millised on uudistesaate poliitlised piirid. Peetsalu ütleb, et tollal oli inimeste enesetsensuur suurem ka selles mõttes, kuidas end täpselt ja korrektselt väljendada.
Selles mõttes ei ole uudiste tootmine muutunud, et palju algset infot sündmuste kohta tuleb uudisteagentuuridelt. Nõukogude ajal olid need üleliiduline uudisteagentuur TASS ja Eesti uudisteagentuur ETA. Nende agentuuride uudised jooksid telemajja telegraafilindile, mida Peetsalu sõnul kutsuti kuivatuspaberiks.

Seotud lood:

AK diktorid 1982: Urmas Ott, Endel Sõerde ja Urmas Reitelmann.

Loe veel

Peetsalu nägi oma tööaastate jooksul palju erinevaid uudistediktoreid. Väga hindas ta Endel Sõerdet. „Ta oli härrasmehelik ja tõeline professionaal, ma lausa värisesin, kui ta tekste üle vaatas ja näiteks ütles, et siin on koma puudu.“
Teine samasugune professionaal oli Peetsalu meelest Ivi Kreen, täpne ja nõudlik. „Ja muidugi ei saa unustada Urmas Otti. Särav inimene ja erilise peene irooniaga.“ Peetsalu mäletab, et kui Urmas Ott diktorina uudiseid üle vaatama hakkas, siis ütles, et vaatame, mis torud Ragnar Kond Valgas on üles leidnud või kuidas Ida-Virumaa kaevuritel kurkidega läheb.“

Diktor Ivi Kreen 1978. aastal.

1973. aastast ETVs töötanud Rein Joamets on meenutanud algust „Aktuaalses kaameras“ 2001. aasta Tartu Postimehes: „Aktuaalse kaamera“ toimetusest saadeti mind, praktikanti, Põlva rajooni, et edastaksin uudise rohujahu tegemisest. Ma ei teadnud rohujahust midagi. Läksin kohale, raudteejaamas ootasid parteikomitee tegelased. Mina muudkui pärisin heinajahu kohta, nemad jälle seletasid, et rohujahu ei ole heinajahu. Selline oli minu esimene teletöö.“ Nii neid uudiseid tehti.

AK toimetus saadab ära 1987. aastat. Esiplaanil Sergei Sverdlik.

Nõukogude ajal oli „Aktuaalne kaamera“ kavas kell 20.30. Sellele järgnes kell 21 Kesktelevisiooni uudistesaade "Vremja".

„Vremja“ näitamine ETVs lõppes 30. detsembril 1989.

Sel üleminekuajal töötas „Aktuaalses kaameras“ diktorina Sirje Eesmaa, kes on meenutanud raamatus „Minu inimesed“: „Olin teletöö maitse suhu saanud, kui Eesti Televisioonis 1984/85 hooajal Eve Viilupi lapsepuhkuse ajal laste muusikasaates vahetekste lugesin ja hiljem paar-kolm aastat „Aktuaalses kaameras“ töötasin. Toonane AK peatoimetaja Enn Eesmaa otsustas soomlaste eeskujul hakata saates kasutama kahte diktorit, kõrvuti meest ja naist. Olid muidugi Marite Kallasma ja Mare Taimre, kuid koormust oli sedavõrd, et „pool naist“ jäi puudu. Ja nii Enn mu raadiomajast üles otsiski. Üheksakümnendate aastate alguse pöördelistel aegadel aga tuli ETVs hakata raha kokku hoidma, 1993. aastast hakkas AK uudiseid lugema taas ainult üks diktor ja mina kui nagunii kohakaaslusega töötanu jäin vabaks.“
Parasjagu siis sündisid eratelevisioonid ja Sirje läks EVTVsse, aga teletöö käis ikka Eesti Raadio diktoritöö kõrvalt.

AK toimetus 1993 eesotsas Enn Eesmaaga.

Enn Eesmaa oli „Aktuaalse kaamera“ peatoimetaja põneval ajal.
„Aktuaalset kaamerat“ on tehtud väga erinevatel aegadel,“ ütleb Eesmaa. „Neist küllap dramaatilisimad olid päevad, mil toimus üleliiduline putš, nii pingeterohke inimestele, kuid lõppkokkuvõttes nii õnnelik Eesti riigile. Tegin toona AK peatoimetajana aktiivset kaastööd Soome MTV uudistetoimetusele, mis tagas, et meie teemad jõudsid soomlasteni ning nende kanalite kaudu teistessegi riikidesse. Olen igavesti tänulik oma tollastele kolleegidele, kes tegid tööd rasketes tingimustes, talusid nurisemata pikki tööpäevi ja ka öid, sest toimetuses seadsime sisse öövalve. Igaks juhuks hoidsime telemajast eemal vähemalt ühe kaamera, sest kartsime telemaja vallutamist ja ülevõtmist. Elasime ju ikkagi veel Nõukogude Eestis, tänavatel olid miilitsad, kasarmutes paiknesid punaväelased, KGB töötas täistuuridel ja keegi ei teadnud täpselt, millega see kõik ja millal lõppeda võib. Eetrisse läksid mitmed otsesaated. Mäletan, et soovitasin me võttegrupil olla oma kaameratega ettevaatlik, mida meile kutsumata sisse tunginud sõjaväelased võisid pidada näiteks tankirusikaiks. Seega nende ärevate päevade pingeline tegevus oli üks katkematu töövõit.“

AK 1991: Marite Kallasma ja Kalev Vapper.

Ka uudistetoimetuse toonane töökeskkond oli siis hoopis teine: „Toona kasutasime ju tavaliselt kitsasfilmi, mis teinegi kord eetris katkes,“ räägib Enn Eesmaa. „Fotode kuhilad, mida stuudioabi kaamerate ees loo illustreerimiseks vahetas, kukkusid mõnikord maha, mikrofoni ei lülitatud õigel ajal sisse või teine kord jälle välja jne. Loomulikult kritiseerisid meist kõrgemad ülemused meid ka mõne saates kajastatud teema või selle puuduse, mõnikord ka käsitluse pärast. Üldkokkuvõttes suutsime siis ja suudetakse ka täna olla sündmuste südid peegeldajad-kajastajad, nende kommenteerijad ning toimunust järelduste tegijad.“
Enn Eesmaa rõhutab, et uudistesaadetes on oluline tegijate, ennekõike saatejuhtide usaldatavus. Paljudel seda saavutada ei õnnestugi, kuid alati on olnud neid, keda rahvas ootas, armastas ja usaldas. „Loodetavasti on see nii ka siis, kui esimesest AK-st saab sajand,“ loodab Enn Eesmaa.

20. augustil 1991 oli eetris kõigi aegade pikim "Aktuaalne kaamera". Toimus otselülitus Toompeale, kus kuulutati välja Eesti taasiseseisvus. Järgmisest aastast alates osales "AK" toimetus Euroopa uudistevahetuses.
Kell 21 sai „Aktuaalse kaamera“ algusajaks 27. jaanuaril 1992.
1993 sai AK toimetus esimesed personaalarvutiga varustatud töökohad.
1996. aasta telehooaja algul hakkas tööle uue tehnikaga uudistestuudio, mis võimaldas muuta saate vormi ja informatsiooni videograafilist esitust. Majandusuudised kasvasid eraldi saateks "Kapital", mis oli Eestis esimene toimetaja-saatejuhi ehk ankruga professionaalne majandus- ja äriinfosaade. ETV uudistesaadete sagedus kasvas seitsme korrani päevas.

AK 2003: diktor Marite Kallasma.

2001–2002 hooajal läks "Aktuaalne kaamera" üle uudisteankru formaadile. Saatesse lisandusid stuudiointervjuud, kommentaarid ja publitsistlikum stiil.

AK uudisteankrud 2004. aastal: Margus Saar, Kadri Hinrikus ja Aarne Rannamäe.

2009. aasta sügisel muutus viimast korda põhjalikult uudistesaate ülesehitus ja stuudiokujundus.
2011. aasta jaanuaris laienes pühapäevane saade saateks „Aktualne kaamera. Nädal“, mis sisaldab kogu nädala ülevaadet ja tähtsamate teemade kommentaare.
Suured muutused ootavad toimetust ees 2017. aastal, kui tele-, raadio- ja veebiuudiste tegijad kolivad renoveeritud vanasse raadiomajja Tallinnas Kreutzwaldi tänaval, mis edaspidi hakkab kandma uudistemaja nime.

AK 2016. aastal: ankrud on Neeme Raud ja Astrid Kannel.


AK 2016: Reet Weidebaum loeb kultuuriuudiseid.

"Aktuaalse kaamera" põhisaadet kell 21 vaatas tänavu veebruarikuus keskmiselt 137 000 inimest saateminuti kohta.
Praegu toodab AK uudistetoimetus argipäeviti kuus saadet, pikim neist on põhisaade kell 21. Nädalavahetusel on eetris 3–4 uudistesaadet, neist üks venekeelne.
Uudistesaate logona oli aastakümneid kasutusel heledale taustale tumeda kontuuriga joonistatud silm, mille keskel olid tähed AK. Viimati muudeti AK logo ja ka stuudiokujundust septembris 2009.
Saate algusaastatel esitasid uudiseid diktorid Ruth Peramets-Püss, Kalmer Tennosaar, Ivi Kreen, Endel Sõerde jt. Läbi aegade on AK uudiseid vahendanud veel näiteks teadustajad Urmas Ott, Urmas Liiv, Marite Kallasma, Eero Raun, Urve Tiidus, Helene Tedre, Sirje Eesmaa, Enn Eesmaa, Kalev Vapper, Mare Taimre, Harri Kingo, Urmas Reitelmann, Tõnis Tirel, Indrek Treufeldt, Aarne Rannamäe, Meelis Kompus ja Kerli Dello.

AK 2016: režiipult.

Hooajast 2013/2014 vahendavad ankrutena uudiseid Margus Saar, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Lapsepuhkusele läinud Monika Tamla asemele tuli 2016. aastast Neeme Raud.
„Aktuaalse kaamera“ toimetuse juhid on olnud Arnold Päts, Raik Aarma, Harri Loit, Endel Haasmaa, Ronald Joosing, Jüri Lott, Ivan Papulovski, Enn Kreem, Evald Tooms, Ain Allas, Uno Maasikas, Feliks Undusk, Enn Eesmaa, Tiit Kimmel, Vallo Toomet, Aarne Rannamäe, Andres Kuusk ja Urmet Kook.