Kirev nädalalõpp Madridis: soojus, maitsev toit, imeline kultuur ja jalgpall
Madrid on koduks rohkem kui kolmele miljonile inimesele. Lisaks võõrustab Hispaania metropol igal aastal miljoneid turiste.Millised on südalinna kuumimad vaatamisväärsused? Kohtame sel viie ja poole kilomeetrisel linnatiirul paiku, mis annavad Manzanarese jõe kallastel laiuvale linnale kordumatu näo
Millised on südalinna kuumimad vaatamisväärsused? Kohtame sel viie ja poole kilomeetrisel linnatiirul paiku, mis annavad Manzanarese jõe kallastel laiuvale linnale kordumatu näo.
Esimene peatus.
Kuninglik ooperiteater Teatro Real ehk lihtsalt El Real, nagu kohalikud seda kutsuvad. Madridi ooperimaja ehitati kuninganna Isabella I valitsusajal, selle ametlik avamispidu toimus pärast 32 aastat kestnud ehitustöid kuninganna sünnipäeval, 19. novembril 1850. Avapaugu andis Gaetano Donizetti ooper “La Favorita”. Rohkem kui 75 aasta jooksul peeti Teatro Reali Euroopa juhtivaks ooperimajaks, kuni hoone 1925. aastal lagunemise tõttu ohtlikuks tunnistati ja seetõttu suleti – 41 aastaks. Kui uksed taas avati, sai teatrist Hispaania riikliku orkestri kodu. 1977. aastal kuulutati ooperimaja riikliku tähtsusega mälestiseks ja pärast ulatuslikke korrastustöid sai 1997. aastal sellest taas Madridi kultuurielu süda. Hoonel on neli korrust, 28 looži ja olenevalt lavastuse nõuetest mahutab saal oma 1800 inimest.
Teatrihoonega on võimalik tutvuda esmaspäevast pühapäevani 9.30–15.30. Audiogiidiga ringkäik maksab täiskasvanutele
7 eurot, sooduspilet alla 12aastastele ja üle 65aastastele 6 eurot, alla 6aastastele on sissepääs tasuta.
Teine peatus.
Jardines de Sabatini ehk Sabatini aiad rajati kuningapalee kõrvale 1930. aastatel ja pea pool sajandit hiljem avas kuningas Juan Carlos I need avalikkusele. Pargi keskel asuv suur ristkülikukujuline tiik on ümbritsetud purskkaevude, puude ja valgest marmorist skulptuuridega, mis pidid algselt kaunistama palee katust, kuid jäid liigse raskuse tõttu sinna tõstmata. Aed on oma nime saanud Itaalia arhitekti Francesco Sabatini järgi, kes oli kavandanud nendel aladel varem paiknenud kuninglikud tallid.
