Populaarsemad lisaraha teenimise viisid olid vabakutselisena erinevate teenuste osutamine nagu näiteks veebilehtede kujundamine, tekstide tõlkimine, muusika esitamine, pildistamine ning majapidamistööde tegemine nagu koristamine, remonditööd ja laste hoidmine. Leedus oli üheks täiendavaks tegevuseks lisaraha teenimisel ka enda valmistatud või korjatud toidukaupade müük.

Küsitletutest iga kolmas inimene soovis lisatulu teenida ka tulevikus, iga kuues inimene aga lisatulu teenimise vastu huvi ei tundnud.

Levinuimad põhjused lisasissetuleku teenimiseks olid vajadus suurema sissetuleku järele, soov muuta tööaega ja -kohta paindlikumaks ning ennast teostada. Peamiseks takistuseks Eestis lisatulu teenimisel peeti ajapuudust, kuid Lätis ja Leedus oli esikohal hoopis ebaselge seadusloome, maksud ja bürokraatia.

 Eestis ja Lätis pühendati lisatulu teenimisele valdavalt kuni viis tundi nädalas, Leedus aga viis kuni kümme tundi nädalas. Eestlaste teenitud igakuine lisatulu oli enamasti vahemikus 50-200 eurot, lätlastel ja leedulastel oli see summa üldjuhul väiksem, jäädes vahemikku 50-100 eurot kuus.

Eesti piirkondade võrdluses eelistatakse Põhja-Eestis lisateenimise võimalusena kõige rohkem erinevate teenuste osutamist. Lääne-Eestis eelistatakse muudele võimalustele majapidamistöid ja käsitöö müüki. Kesk-, Kirde- ja Lõuna-Eestis on populaarseimaks lisaraha teenimise viisiks majapidamistööde tegemine.

 Allikas: Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus