Kanepiseemnete väärtuseks peetakse ka nende valgusisaldust. Ent taimse valgu puhul polegi tähtis mitte niivõrd valgu üldhulk, kuivõrd selle bioväärtus ehk aminohappeline koostis. Kanepiseemnete valgus on rohkesti arginiini, histidiini ja väävlit sisaldavaid aminohappeid. Need seemned on heaks proteiiniallikaks ka taimetoitlastele.

Mineraalainetest on kanepiseemnetes mainimisväärselt kaaliumi, magneesiumi, fosforit ja kaltsiumi, lisaks tsinki ja rauda. Et seemned on õlirikkad, peaks neis rohkelt leiduma ka rasvlahustuvaid vitamiine. Külmpressitud kanepiõli sisaldab E- ja A-vitamiini. Just E-vitamiin aitab kanepiõli kaitsta ka rääsumise eest.

Tänu olulistele vitamiinidele (eelmainitutele lisaks ka B-rühma vitamiinid) avaldab kanepiõli positiivset mõju nahale, lükates edasi vananemisilminguid ning leevendades kuivust. Ka akne- või kõõmaprobleemide korral võib kanepiõlist abi leida. See õli sisaldab 1,5–6% gammalinoleenhappeid, millest võib olla kasu põletike ja atoopilise dermatiidi korral. Kanepiõli aitab ennetada südamehaigusi ja aeglustada vananemist.

Kuidas kasutada?

Kanepiõli, millel on meeldiv pähkline maitse, asendab hästi võisilma pudrul ja on suurepärane salatikastmete koostises, isetehtud majoneesi ja pesto baasõlina, samuti võib seda segada smuutidesse. Praadimiseks kanepiõli ei sobi – kuumus hävitab selle positiivsed omadused ja õlis sisalduvad rasvhapped on vägagi kuumatundlikud. Pärast avamist hoia kanepiõli külmkapis.

Kanepiseemneid tarvita purustatult või leotatult, lisa neid smuutile või jogurtile. Puista küpsetistesse, müsli hulka, leivale, karaskisse. Neid on hea idandada ja lisada toorsalatitele või hommikupudrule.

Kanepijahu on hea taimse valgu ja kiudainete allikas, sisaldades kasulikke mineraalaineid ja vitamiine. Kanepijahu kasuta küpsetistes, asenda sellega nisujahu kuni 1/3 ulatuses. Lisa supilusikatäis smuutidele või hoopis kotletitainasse.

Lugu täismahus ilmus 2017. aasta Eesti Naise mainumbris.

Lo