Õpetajaks saamine ei ole olnud Karli lapsepõlveunistus, isegi gümnaasiumi lõpus ei mõelnud ta sellisele karjäärivalikule. “Keskkooli lõpetades ei olnud mul veel selget ettekujutust sellest, mida ma oma elus tegema hakkan või kes minust saab. Teadsin vaid seda, et soovin minna ülikooli ning ennast harida, süveneda millegi põneva õppimisse. Nii õppisingi kõike seda, mis mind huvitas ja millega tegelemine pakkus naudingut – eelkõige ajalugu, usuteadust ning filosoofiat,” räägib Karl Hein.

Sellest, kas need õpingud ka mingit praktilist kasu kunagi toovad või karjääri kindlustavad, Karl isegi ei mõelnud. “Mõte hakata õpetajaks tekkis mul usuteaduse magistriõpingute käigus, kui tekkis võimalus valida kõrvalerialaks religioonipedagoogika – see tundus esialgu lihtsalt põnev. Õppimise käigus taipasin aga, et see ongi see, millega tahaksin oma elu siduda - pedagoogika,” tõdeb noor ajalooõpetaja.

Rutiinivaba ja arendav töö

Karl Heina jaoks oli tema huvisid arvestades õpetajaamet hea leid. “See tundus olevat ainus kujuteldav amet, mis võimaldas mul jätkata oma huvidega tegelemist.” Lisaks tundus noorele õpetajale amet huvitav ja arendav. “Minu jaoks oli tähtis, et töö, mida hakkan tegema, ei oleks igav ega rutiinne, vaid pakuks võimalusi arenguks ja kasvamiseks. Õpetajaamet tundus olevat selleks sobiv. Lootsin tookord, et see töö annab mulle juurde erialasi teadmisi, enesekindlust, esinemisjulgust ning arendab minus suhtlemis- ja juhtimisoskust,” kirjeldab Karl Hein ning saab täna kinnitada, et seda see ka tegi.

Samuti tundus õpetajaks olemine Karlile väärikas ja perspektiivikas karjäärivalik või nagu ta ise ütleb: “kindel valik tulevikuks”. “Head õpetajad, eriti noored meesõpetajad, on ühiskonnas tugevalt väärtustatud. See tundus olevat miski, millele võiks julgelt pühendada kogu oma elu. Kujutasin endale ka ette, et isegi kui peaksin avastama mingil hetkel, et see amet mulle siiski ei sobi, võiksin teha karjääri haridusvaldkonnas mõnel muul ametikohal,” viitab Karl Hein võimaluste rohkusele.

Õpetajaid saab riik motiveerida palgaga, kool paindlikkusega

Nagu iga töö juures, nii mängib Karli sõnul alati rolli ka töötasu. “Päris kindlasti ei tee õpetajad oma tööd ainult palga pärast, aga olulist rolli mängib see siiski. Sellest ajast alates, kui ma seitse aastat tagasi õpetajana tööd alustasin, on palk tõusnud rohkem kui poole võrra. Pidev palgatõus on kahtlemata väga suur motivaator – annab kindlust ning tunde, et sinu tööd väärtustatakse ja hinnatakse,” toob ta välja.

Peamine, mida kool saab Karli hinnangul teha, on tagada õpetajatele head töötingimused ning anda nii palju paindlikkust, autonoomiat ja vabadust kui võimalik, et õpetaja saaks oma tööd muretult teha. Kindlasti peaks aga tema hinnangul iga hea õpetaja suutma end ka ise motiveerida, leidma oma töös arenguvõimalusi ning mõistma oma ameti laiemat tähendust ühiskonna suunajana.

“Ei kujuta ette, et käiksin tööl vaid raha pärast”

Õpetajatöö on vastutusrikas ja väljakutseid pakkuv amet, paljude arvates ehk mitte kõige kergemate killast, kuid Karli hinnangul on töö laste ja noortega pigem inspireeriv. “Mul on tunne, et mulle on antud võimalus muuta maailm paremaks kohaks. Ma ei kujuta ette, et käiksin tööl üksnes raha pärast. Pean väga oluliseks, et töö, mida teen, oleks eesmärgistatud ja eetiline, ning õpetajaamet on seda väga tugevalt. Erinevalt paljudest ametikohtadest ei ole õpetajakutse juures mitte midagi moraalselt kahtlast, sellega on tõesti võimalik muuta maailm paremaks. Igal aastal käib minu tundidest läbi umbes 100-150 õpilast ning annan endast parima, et kujundada neist laia silmaringiga ning väljakujunenud väärtussüsteemiga, tolerantseid ja avatud inimesi.”

Lisaks on Karli hinnangul tänapäeval haridusvaldkonnas väga palju võimalusi enesearenguks, mida noor õpetaja kõrgelt hindab. “Palju on õpetajatele suunatud koolitusi ja stipendiumeid, nii Eestis kui ka välismaal. Olen tänu oma tööle saanud väga palju reisida, osaleda kõrgetasemelistel koolitustel ning kaasa lüüa erinevate aineliitude ja organisatsioonide töös,” loetleb ta.

Õpetajaks olemise juures motiveerib Karli kõige enam see, et töö on tema jaoks nauditav. “Saan tegeleda teemadega, mis mind tõeliselt huvitavad. Kõige enam naudin ettevalmistustööd. Võin poole ööni jääda tunde ette valmistama, otsides infot, koostades tekste ning kokku pannes õppematerjale, süüvides näiteks Jugoslaavia ajalukku, Vene keisrite elulugudesse, Teise maailmasõja sõjakuritegudesse või Nietzsche filosoofiasse. Aga naudin ka tööd klassiruumis – õpilastega arutlemist, vaidlemist ja filosofeerimist erinevate küsimuste üle,” toob ajalooõpetaja välja.

Oluliseks boonuseks on ajalooõpetaja sõnul muidugi ka pikk suvevaheaeg. “Pikk puhkus on kindlasti üks olulisi tegureid, mis mind hoiab õpetajatöö küljes kinni – mul on raske ette kujutada töötamist 35-päevase puhkusega ametikohal,” märgib Karl.

Karl Hein on Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi (EAÜS) noore õpetaja preemia laureaat 2017. Aastal.