Meeta keelega oli vastupidi. Tema kasvukeskkond Oparinos oli kuni kooli lõpuni 1930ndate lõpus täiesti eestikeelne, sest see oligi suuresti eestlaste linnake, kus olid eesti kool ja eesti seltsielu. "Kupperite majas oli eesti kool. Kino näidati ka. Nad tehti kulakuks," selgitas Meeta. Vene keelt pidi Meeta hakkama rääkima kolhoosi tööle minnes. Kogu elu tegi Meeta kolhoosis lihtsat füüsilist tööd. Veel Teise maailmasõja järelgi oli kohalikus kolhoosis rohkesti eestlasi. Arhiivis on säilinud kaebus eestlasest kolhoosiesimehe peale, kes oli teisele eestlasele öelnud, et sina oled eestlane ja mina olen eestlane, mis mõtet on meil vene keeles rääkida.