1940. aasta vene-eesti vestlussõnastik: "Kui kära teed, tapan!“ ja „Kui jooksed, lasen maha!“
Vestmik oli mõeldud täielikult keeleoskamatule kasutajale kohalike elanikega suhtlemiseks ja ka vangivõetud inimeste esmaseks ülekuulamiseks.
Enn Tarvel kirjutab raamatus „Eesti rahva lugu“, et vestmikus toodud vestluste toon ja sisu iseloomustavad väga tabavalt Punaarmee n-ö rahvavabastaja rolli.
Näiteid vestlussõnastikust: „Heida maha!“, „Kui kära teed, tapan!“, „Kui jooksed, lasen maha!“, „Keda tapsite?“, „Kas tapsite kellegi oma ülemustest?“,“. Kui palju elanikke on tapetud?“, „Kuidas käivad ülemad sõduritega ümber?“, „Kas lasevad oma sõdureid maha?“, „Ega kaev mürgitatud ole?“, „Kus sünnib kaldale maandumine?“, „Mõistate vene keelt?“
Vestlussõnastikud käisid kaasas Punaarmee sõjaliste ettevalmistustega.
Tarvel kirjutab, et ilmselt 21. ja 28. mai vahel, kui Moskvas tehti lõplik otsus Balti riigid kohe okupeerida, anti kiiresti välja eesti-, läti- ja leedukeelsed sõjalised vestmikud. Sarnane üllitis oli varem juba ilmunud soome keele kasutamiseks.
Vene-eesti sõnastik läks tootmisse 8. juunil 1940. Balti laevastik sai käsu lahinguvalmiduseks 12. juunil. 8. armee sai lahingukäsu olla valmis Eesti vallutamiseks 13. juunist.
Kolme Balti riigi vastu oli valmis hirmuäratav jõud: 435 000 meest, 3000 tanki ja 2600 lennukit, aga nagu me teame, ei läinud neid vaja.
17. juuni varahommikul ületasid Nõukogude väeüksused rahulikult Eesti riigipiiri ja NSV Liidu sõjaväelaste koguarv Eestis tõusis 115 000-ni.
Järgmisel päeval võttis Punaarmee oma kontrolli alla raudteejaamad, sadamad, lennuväljad, sidesõlmed, postkontorid, omavalitsusasutused ja teised strateegilise tähtsusega objektid ning 21. juunil toimus n-ö sotsialistlik revolutsioon, tegelikult aga Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre.
