Nii alustaski ta 2. märtsi hommikut kell kaheksa intervjuuga Kanada suurimale ajalehele The Globe and Mail. Kallas võttis selleks aega pool tundi. Tundub vähe, aga peaministri päeva­plaani tihedust arvestades tegelikult palju.

Kell pool üheksa nimelt ootas teda juba brittide ajaleht Sunday Times.

Kell kaks oli kavas intervjuu Soome MTV3-le.

Kell pool viis õhtul oli intervjuude järjekorras Saksa Tagesspiegel.

Seejärel ootas oma järge Suurbritannia rahvusringhäälingu saade “Newsnight”.

Ühe päevaga Kanada, Suur­britannia, Saksamaa, Soome. Oli sõja algus ja Kallas tegi päevakavas ruumi, et Eesti sõnumit maailma viia.

Enam ta iga päev nii palju aega meediale ei kuluta. Välismeedia huvi on aga endiselt suur. “Praegu määrame intervjuu­aegu juuni teise poolde,” ütleb Kallase kommunikatsiooninõunik Helen Rits mai alguses. Pidevalt on järjekorras enam kui 40 väljaannet.

Kaja Kallasest on saanud rahvusvahelisel areenil mitte üksnes Eesti, vaid pea terve Kesk- ja Ida-Euroopa eestkõneleja. Kõik tahavad kuulda, mida tal öelda on.

Sügisel ei pannud paljud Euroopas ega Ühendriikides tähele esimesi teateid, et Venemaa koondab Ukraina piiri äärde vägesid. Eestis aga pandi, siin ei olnud illusioone Venemaa ega tema kavatsuste kohta.

Aga mida siis teha? Ei ole ju kasu, kui ronida Pika Hermanni torni ja sealt kahte panni kokku tagudes hüüda: “Varsti hakkab sõda, olge valmis!” Aga midagi pidi ju tegema.

Ja plaan sai valmis.

Kaja Kallas hakkas intervjuusid andma ja tema nimi ilmus mainekate ajalehtede arvamuskülgedele. “Ärge langege Putini lõksu,” hoiatas Kallas detsembris maineka USA ajalehe avaküljel. Kallas valmistas maailma sõjaks ette. Ja nagu selgus, tuli see tal põrgulikult hästi välja.

Töö komisjonides ja koridorides on tähtis, aga otsuselangetajad kõigis riikides kuulavad avalikku arvamust. Ja avalikku arvamust aitab kujundada ajakirjandus.

Ajakirjandus omakorda vaimus­tus Kallasest ja intervjuusoove hakkas sadama vasakult ja pare­malt. Kallas ise meenutab üht päeva Prantsusmaal, kus intervjuu­soovidega toimetulekuks pidi peaminister jooksma nagu simultaani andev malemeister. Saatkonna­hoones seati valmis kaks intervjuutuba ja lisaks üks laud koridoris. Niipea kui Kallas ühelt toolilt tõusis, sammus ta järgmise laua taha, kus juba kaamerad-prožektorid-mikrofonid paigas. Eelmises toas hakkas saatemeeskond oma stuudiot kokku korjama ja kolmandas toas pani järgmine kanal stuudiot püsti... ja nii ikka ringiratast. “Korralik ralli oli,” muigab peaminister seda meenutades.

Jaga
Kommentaarid