Andrus on autolahvkat sõitnud 28 aastat: Bocki mehi pole enam üldse ja seda kanget veini, 19kraadist, ei joo enam keegi

Lahvka käib seal, kus pole poode. Ja pole ka väga inimesi. Aga neile vähestele on lahvka vajalik.

Teekonna alguses sõidab valge kaubabuss mööda suurt maanteed. Siis keerab kruusateele, kuni lõpuks sammaldunud kiviaedade vahelt külaplatsile veereb.

Rooli tagant tuleb välja Andrus Sunduk, tõmbab bussi külgukse häälekalt lahti.

Lahvka on avatud.

Arvelaud vedas alt

Andrus on lahvkamees. “Keegi ei kutsu mind kauplusauto juhiks. Ikka lahvkamees olen.”

Andrus on Saaremaa külades omal käel lahvkat sõitnud 28 aastat. Enne jõudis kaks aastat tarbijate kooperatiivis palgalisena sama tööd teha. Ametisse sattus nii, et ühel päeval kuulis lahvkamehe koha vabanemisest ja läks seda dispetšerilt endale küsima. Saigi. Tegi kahetunnised müüja kiirkursused ka läbi. Eksamil sai hindeks nelja.

“Küsiti, et kas ma arvelauda tunnen. Mõtlesin, et tunnen. Tegelikult oskasin vaid liita!”