Masinlik põrandapesu

Küllap pestakse paljudes peredes põrandat ikka vanal heal moel ämbri ja mopiga. Juhul kui on soovi veega lödistamisest pääseda ja põrandapesemist lihtsustada, hargneb tee kaheks. Võib panustada masinatesse, mis pesevad keeva auruga, aga vajavad inimest, kes teeb klassikalisi edasi-tagasi liigutusi. Või panustada robotisse, mis peseb külma veega ja ohjab igapäevaselt suuremat segadust. (Keeva auru pesuritest tuleb meil tulevikus ka kindlasti juttu.)
Robotpesuri töö algab, kui tolm ja praht on põrandalt eemaldatud, rääkimata legotükkidest, vildikatest ja muust maha kukkunud suuremast kraamist. Ega need masinat umbe aja ega katki tee, pesur lükkab need eest ära või küürib ümbertringi, aga parem, kui neid põrandal poleks. Teisalt tooli- ja lauajalad pesurit ei sega.
Robotpesureid on laias laastus kahte tüüpi.
Kaks ühes ehk tolmuimeja ja pesur koos. Masin peab enne tolmu ära imema ja seejärel tuleb anda käsklus pesemiseks. Võit on selles, et tarvis pole kahte masinat. Enamasti sobib selline variant korterisse, mis asetseb ühel tasapinnal.
Iseseisev pesur, mil on oma dokk ehk laadimiskoht seina ääres või mis kannab laetavat akut seljas. Sellised sobivad nii väikesesse korterisse kui ka suurde majja, kus pesurit saab tassida teisele korrusele või viia sauna tööle.
Robotid annavad parima tulemuse, kui neid kasutada enam-vähem iga päev. Neil, kellel on robottolmuimeja, on rutiin käpas. Pole vahet, kas tegu on suure või väikese majapidamisega, pesur on igal juhul hea abiline. Samuti võiks see sobida allergikutele, kes soovivad põranda iga päev märjalt üle tõmmata. (Eks sõltuvalt aastaajast või pereliikmete vajadustest võib tekkida ka tarvidus mõne aja tagant põrand mõne kangema vahendiga mopi või aurumasinaga üle käia.)
Tasuks valida selline toode, millel on Eestis esindus, siis on lihtne vajadusel remontida, uuendada varuosi või küsida nõu. Uurisin järele: esindustest saab masinaid proovimiseks koju kaasa võtta, enne kui ostmiseks läheb.