Sisimas oli ta aga murdumas kõigi nende haide keskel, kes tahtsid temast tükki napsata, rääkisid temast kui tühipaljast lihakehast ja käperdasid avalikult ta lopsakaid rindu. Kui ta kohtus 1951.
aastal Arthur Milleriga, esmalt Foxi võttepaviljonis ja mõni päev hiljem ühel peol, siis arvas ta, et see mees on samasugune nagu kõik teised. Kuid selle asemel rääkis Arthur talle teatrist ja soovitas
siirduda New Yorki, et õppida näitlemist ja arendada oma annet. Nad lobisesid varahommikuni ja isegi pärast seda ei üritanud mees teda voodisse meelitada. „Ma oleksin nagu puuga pähe saanud,” rääkis Marilyn hiljem. „Teate, nagu jahe jook, kui sul on palavik.” See kohtumine muutis nende mõlema elukäiku – paremaks ja halvemaks...