Suhtleme iga päev kahe ruumiga, mida teineteisest eraldab nahk. Kõik, mis toimub inimese sees, on mikrokosmos, ja kõik, mis toimub temast väljaspool, on suur kosmos. Lapsena tundsin kummalist ängi, kui vaatasin tähti: need tundusid nii kaugel ja suured, aga mina nii pisike, et muutusin kurvaks, mõeldes, kuidas ma kõigega suhestun. Murdepunkt saabus aastaid hiljem, kui olin palju iseendaga tegelenud – luge­nud, arutlenud ja laval käinud. Korraga mõistsin, et mina ise koosnengi kosmosest ja olen osake sellest! Kutsun seda taju Linnutee-teadlikkuseks.

Olen õppinud, et oma tundlikkust tuleb kaitsta. Lapsena võisin vaadata uut filmi ja öelda kohe: “Ma tean!”, sest tunnetasin hetkega ära, milline on selles loos inimsuhete kood.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid