“Aeg.
Teekond nimega Naine”
Pilgrim
See album on hümn küpsele naisele. Fotograaf Olga Makina on öelnud, et ta tahtis oma retušeerimata mustvalgete fotodega innustada naisi õnnelikult vananema. Fotodel poseerivad kaunid naised vanuses 50–80. Piltide vahel on mõtisklused, esseed ja tõdemused käidud teest, ajaga seotud muutustest, armastusest ja suhetest, ilust ja elufilosoofiast. Nii mitmedki tunnistavad, et on jõudnud parimasse hetke oma elus. Lugedes nende mõtteid, tabasin end korduvalt kaasa muigamast ja noogutamast: jah, nii see just oli või ongi.
Elo Selirand
“Tormi märgid”
Varrak
Taas on Elo pöördunud ajaloolisse ainesse, seekord suisa 19. sajandi keskpaika, kus novembripimeduses sünnivad kõhedad lood. Esimesel hetkel võib teos ära ehmatada, sest leheküljed on triiki täis veidraid ütlemisi, tundmatuid murdesõnu ja literatuursete nimede (ja karakteritega) tegelasi. Kui aga raamatu rütmiga harjuda, on tekst hõrk ja kaasahaarav. Jagub nii põnevust, olustikku kui ka filosoofilisi mõtisklusi. Raamatusse on pildid joonistanud Liis Roden ja Kirke Selirand.
„Madis Jeffersoni 11 põgenemist“
Tänapäev
Miks mõni inimene ei või püsida ühe koha peal paigal, vaid lihtsalt peab mööda ilma ringi traageldama ja endale kõikvõimalikke jamasid kaela tooma? Just selline on peategelane Madis, kelle taga on reaalne ajalooline tegelane Johannes Lapmann, keda on peetud 20. sajandi suurimaks pagejaks. Raamat pillutab peategelast (ja lugejat) mandrilt mandrile, kust too kakukese kombel nii eide-taadi kui rebase eest ikka ja jälle minema veereb. Neid lookesi on ülimõnus perekeskis üksteisele ette lugeda!
„Nähtamatud traagelniidid. Lood, mida ma isale ei rääkinud“
Vesta
Viimastel aastatel on ilmunud eesti autoritelt mitmeid raamatuid, kus tegeletakse oma lapsepõlvega. Ka selles romaanis püüab peategelane Kaari analüüsida, miks ta on selline nagu on, mis rolli mängisid lähisuhted või nende puudumine, ema-isa lahkuminek ja sellega toimetulek hilisemas elus ja tehtud valikutes. Võibolla leiab nii mõnigi lugeja sellest loost vastuse omagi kripeldavatele küsimustele.
„Suur tuba“
Varrak
Eesti-juudi segaperest pärit väikese Mintsi lapsepõlves mängivad suurt rolli tema vanavanemad ja neilt saadud elukogemus, mõtteterad, väärtushinnangud. Mitte kõik selles loos pole helge lapsepõlv. Täiskasvanute maailma heitlikkus, eluolud sõjajärgses Eestis, mil Siberisse saadetud hakkavad koju jõudma, jätab jälje ka lapsele. Juta Kivimäe on kunstiajaloolane, kelle lapsepõlvemälestustel põhinev debüütromaan pälvis kohe ka esimese koha Kirjanike Liidu romaanivõistlusel.
AJALUGU
Koostanud Aigi Rahi-Tamm, Lauri Suurmaa
Grenader
Siber on sümbol eestlaste mälukultuuris. Siber osutab haavale, mida on võimatu terveks ravida. Väljasaadetute elu eri tahke avavaid haruldasi fotosid, joonistusi, kirju ja dokumente koondav mahukas raamat aitab omalt poolt Siberi-aastate kogemusi Eesti ühiskonna ajaloomällu sisse kirjutada. See tundlik materjal räägib terrorist ja vägivallast, ent ka vastupanust ja elujõust. Väljasaadetud eestlaste omavaheline solidaarsus oli tugev ja tähtis võõral maal ellujäämiseks. Erilise kaalu omandas vanade rahvakommete järgimine, paradoksaalsel moel säilisid iseseisvusaegsed traditsioonid väljasaadetute elus kindlamalt kui okupeeritud Eestis. Inna Jürjo, ajaloolane
ENESEABI
„Ela rohkem, mõtle vähem“
Pegasus
Tegu on mulluse Taani menukiga nr 1! Psühhoterapeudist autor soovitab kulutada vähem aega mõtlemisele ja mõtete analüüsimisele – sest see võib tekitada depressiooni. Mitte depressioon ei tekita raskeid mõtteid, vaid vastupidi. On loomulik, et leina, lahutuse või muu kriisi ajal mõtleme meeleheitel, vihaseid mõtteid. Kuid me peaksime tegema kõik endast oleneva, et mitte neisse mõtetesse päevadeks või kuudeks takerduda. Sest lõputu mõtlemine, ülemõtlemine ei aita, olukord sellest ei muutu. Pia Callesen jagab õpetusi, kuidas destruktiivsetest mõtetest distantseeruda ja seeläbi parandada elukvaliteeti. Tiina Väljaste, ajakirjanik
