Selline kommentaar ei üllatanud. Olin ennegi kuulnud legende sellest, kuidas astud mõnes Kesk-Ameerika mekas turistitänavalt kõrvale ja kohe varastatakse paljaks. Hea, kui veel vigastusteta pääsed. Saan oma kogemusest kinnitada, et tegu on eelarvamusega. Pole ka 9,2 miljoni elanikuga México minusugusele soolorändurile ohtlikum kui mõni Lääne-Euroopa pealinn.

Ütleks, et México on alahinnatud. Soovitan võtta päevi tutvumiseks. Pargid, võimas arhitektuur linnasüdames ja muuseumid. Viimaste hulgas on eriline pärl antropoloogiamuuseum, mis pakub silmaringi rikastavat ajaloorännakut. Muu hulgas näeb seal hiiglaslikku päikesekivi ehk asteekide kalendrit. Põnevaks leiuks on ka Frida Kahlo majamuuseum, mis asub sinist värvi hoones, kus ta elas ja 1954. aastal suri.

Linnapilt meenutab suurt avatud turgu. Tänavaääri palistavad kaupmehed, kes varahommikul oma letid püsti panevad. Leiab pea kõike. Uued populaarsed riideesemed on näiteks Netflixi hittsarja „Squid Game” stiilis hilbud. Ühes kohas märkasin, et säärasele rohelisele dressipluusile oli Adidase logo peale pandud, ju tundub niimoodi uhkem.

Lugematul hulgal leidub päevinäinud toidukärusid. Kui lihatükk maha kukub, tormab ligi mõni koer, kes selle lõugade vahele haarab. Ei mingeid plastkindaid, toitu võtavad töötajad kätega. Valikus on ennekõike takod ja tortad. Hügieeniküsimust kõrvale jättes – lõhn ja maitse on head. Kuid on üks suur aga, millele viitas ka kohalik giid Luis, kellega ühel ekskursioonil käisin.