Et elu ja ilu püsiksid kauem
Ema Kai Ilp (61) ja tütar Mari Laasma (42) on eluaeg teinud sporti eelkõige enda jaoks, aga treeninud ka teisi. Kai on viimased aastad töötanud seenioride treenerina, Mari on omanimelise ilukliiniku juhataja.
Teie vanusevahe on ainult 19 aastat ja näete ka väga ühtemoodi välja. Mis teis erinevat on?
Kai: Mina olen seeniorbeib. Kuigi kannan 99% ajast ainult spordiriideid, on mul neid nii palju, et ei jõua surmani midagi vanaks kanda... Olen emotsionaalne ostleja, kes Mari kindlasti ei ole. Erinev on ka see, et mul ainult üks laps ongi, aga lapselapsi on mul kolm.
Mari: Ühtemoodi on meil emaga aga see, et olime mõlemad noorena rohkem poisid kui tüdrukud. Ühe klassipildi peal on mul ainsana tüdrukutest jalas pikad püksid. Ma olen olnud eluaeg väga enesekriitiline ja ega ma ennast ilusaks ei pidanud.
Kai: Tõepoolest olid nii minu kui ka Mari mängukaaslased alati poisid. Minust tegi see hulljulge ronija, hüppaja ja kõigega hakkamasaaja. Sporditüdrukud olime maast madalast, mis määrab meie elustiili senini.
Sport hoiab noorena nii keha kui vaimu. Kas harrastate midagi ka koos?
Kai: Muidugi! Käime koos jõusaalis ja ujumas. Mina olen tõeline hüljes, mis tähendab, et iga minu päev algab tünnisaunaga oma õuel. Tünnis on muidugi külm vesi – alles siis, kui veele jää peale tuleb, ronin ma tünni ainult saunapäevadel. Ja hõõrun ennast hobusejõhvist harjaga!
Mari: Mina ujun igal võimalusel – olen ka krooniline talisupleja. Külm vesi on väga hea ilusa naha hoidmiseks. Olen oma emasse suhtunud alati nagu sõbratari, nii et ega ma mingeid käskusid ega keeldusid temalt mäletagi. Selle eest, et ta minusse spordipisiku süstis, olen väga tänulik. Nüüd proovin seda edasi anda oma lastele.
Kai, sa annad treeninguid 70+ vanuses inimestele ja oled eakate inimeste sportimist propageerinud ka televisioonis. Kui oluline on liikumine kõrges eas?
